On lõunane aeg, kui saabume Tallinnast Läänemaale, Jalukse külla. Autos meie pisike pere – mina, abikaasa ja kaks poega. Hinges on ärev tunne, kuid see on vist elus kannapöördeid tehes loomulik. Majas sagivad ringi veel need, kes lahkuvad. Õigepea ulatavad nad meile võtmed ja saadame nad lehvitusega teele. Istun diivanile ja mõtlen tuhandele seiklusele, mis … Jätka Aaviku talu perenaine: tahaks, et peale tööpäeva oleks midagi veel teha, kui ainult puldist telekas tööle panna lugemist