15.09.2026
Puhatu on väike ja looduslähedane küla Alutaguse vallas. Pindalalt on küla üsna suur, kuid püsivalt elab siin vaid 13 inimest. Talud paiknevad hajali ning ümberringi on metsad ja sood.
Elanikke on vähe, kuid kogukond on kokkuhoidev – naabreid tuntakse ning kui kellelgi on abi vaja, ollakse valmis appi minema.
„Väikeses külas ongi oluline, et igaüks panustab jõudumööda.“
Puhatus elab nii põliseid kohalikke kui ka suvitajaid. Viimastel aastatel on juurde tulnud noori ning tegemistes löövad aeg-ajalt kaasa needki, kes on külast varem lahkunud.
Kõik algas ühest triibupingist
Puhatu aktiivse kogukonnaelu kujunemisele pani aluse külavanem Kaja Kurve.
Aastaid tagasi kuulis Kaja vallas toimunud „triibupinkide“ ettevõtmisest ja selle raames korraldatud pingipiknikest. Sellest tekkis mõte, et ka Puhatu küla keskel asuval platsil võiks olla oma triibupink. Pink sai paika ning sellele järgnes mõte paigaldada samasse kohta ka külakivi. Sealt hakkas samm-sammult kujunema tänane Puhatu külaplats, mida kohalikud ühiselt hoiavad ja hooldavad.
Ühiste tegemistega muutus ka inimeste omavaheline läbikäimine. Kui varem elas igaüks rohkem oma elu ja naabriga sattus juttu ajama aeg-ajalt, siis nüüd käiakse regulaarselt koos ja tuntakse üksteist paremini. 2012. aastal toimus esimene Puhatu külapäev ning sellest kujunes traditsioon, mis kestab tänaseni. Kogukonna vastustest kõlab selgelt läbi ka tänu kõige selle algatajale:
„Aitäh Kajale, et ta julge pealehakkaja oli ja siiani on!“
Väikeses külas loeb igaühe panus
Puhatu ühiste tegemiste aktiivse tuumiku moodustavad kolm perekonda. Kõik pereliikmed ei saa alati igas ettevõtmises osaleda, kuid igast perest on keegi abiks ja tegutsemas.
Väikeses külas on aktiivsel kogukonnal oluline roll. Ühised ettevõtmised toovad inimesed kodudest välja, annavad võimaluse suhelda ja üksteist paremini tundma õppida. Oluline on teadmine, et vajaduse korral on olemas inimesed, kelle poole pöörduda ja kellele toetuda.
Aastate jooksul on Puhatus kujunenud välja mitmed traditsioonid. Eesti Vabariigi aastapäeva tähistatakse lipuheiskamisega, korraldatakse volbripidu ja talgupäeva ning aasta kõige tähtsamaks sündmuseks on saanud Puhatu külapäev. Lisaks kõigele sellele korraldatakse erinevaid töötubasid. Varasematel aastatel on korraldatud ka kalapüügi- ja küpsetusvõistlusi ning kinoõhtuid.
Kõige eredamalt on kohalikele meelde jäänud 2014. aastal toimunud kolmas Puhatu külapäev. Külavanem Kaja korraldas toona üllatuse, mida kogukonna hinnangul pole hilisematel aastatel suudetud ületada – Puhatusse tuli päästekopter. Kõik said seda lähedalt näha ja katsuda. Kohal olid ka Lõvi Leo ja päästeauto.
Väikese küla jaoks oli see suur sündmus ning eriti palju elevust pakkus päev lastele.
Puhatu ettevõtmised ei piirdu ainult oma küla inimestega. Üritustest võtavad osa ka teiste külade elanikud ning koostööd on tehtud Päästeameti, Kaitseliidu ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Kogukonna tegemistele on kaasa aidanud ka Ingrid Kuremäe raamatukogust ja Ene Kurtna seltsimajast.
Elada vaikuses ja looduse keskel
Maal elamisega kaasnevad ka praktilised piirangud. Enamik elanikke käib tööl Jõhvis. Kool ja lasteaed jäävad umbes kümne kilomeetri kaugusele ning lähim pood asub Kurtnas. Lähim bussipeatus asub umbes kolme kilomeetri kaugusel ning lastega pere puhul tuleb arvestada isikliku sõiduvahendi vajadusega. Talvel võib aga Puhatus ette tulla ka sunnitud lisapuhkust.
„Talvel pead olema valmis, et saad natuke kauem puhata, kuni traktoristid jõuavad lumise tee puhtaks lükata.“
Väikeses ja kauges külas elades tuleb arvestada, et kõike ei saa kohe ega lähedalt, mõnes olukorras peab ise hakkama saama. Puhatulaste hinnangul nõuab maal elamine ka valmisolekut ise algatada, kaasa lüüa ja lahendusi otsida.
„Ei saa oodata, et keegi teine tuleb ja teeb sinu eest ära. Maal elades peab olema valmis ise algatama, kaasa lööma ja vajadusel ka lahendusi otsima.“
Selle kõrval pakub Puhatu seda, mida kohalikud ise siin elamise üheks suuremaks väärtuseks peavad – võimalust olla eemal linnakärast ning elada vaikuses, rahus ja looduse keskel.
„Sa oled looduse keskel eemal linnakärast – vaikuses ja rahus.“
Puhatulaste arvates leiavadki siia tee eelkõige inimesed, kes soovivad linnakärast eemale ja hindavad privaatsust.
Puhatus saab puhata
Puhatus praegu suurt ettevõtlust ega põllumajandust ei ole. Puhatulaste vastusest jäi kõlama tabav sõnamäng: „Puhatus saab puhata“.
Puhkamine seostub Puhatuga aga ka märksa vanema loo kaudu. Küla on tuntud oma suure sooala poolest ning kohalikele meeldib nime saamislugu, mis seob Puhatu nime just puhkamisega. Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatud 1936. aasta kohaliku pärimuse järgi käis tee üle soo Puhatu kaudu ning teekäijad tegid kõrgemale kohale jõudes siin puhkepausi.
Arhiivis talletatud pärimus kõlab nii:
„Puhatu küla õli oma nime sellest saand, et vanaste õli Kuningaküla ja Permisküla õld Pagari mõisa jagu ja säält käisivad ikke Pagari mõisas teol. Siis õli kõhe tee ehitatud üle soo siie Puhatu, veel mina mälestan seda teed, aga nüüd on juba sambla alle vajund. Kui tead, kust otsida, siis kepiga veel tunneb. Kolm männiplaagast õli kõrviti, niisikene tee õli. Siis kui nemad tulid oma tiukottidega üle soo, siis tegid siin, kui kõrgemale kõhale jõudsid, ikke puhkuse. Ise ütlesid: nüüd on vaja puhata ja sellest ongi Puhatu.“
Allikas: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, ERA II 125, 86/7 (42), 1936.
Pärimus on üks Puhatu nime kohalikest seletustest. Nime tegelik päritolu ei ole üheselt selge, kuid vana lugu sobitub hästi sellega, mida puhatulased oma kodukoha juures ka tänapäeval väärtustavad – vaikuse ja rahuga.
Et Puhatu jääks elama
Tulevikule mõeldes loodavad puhatulased eelkõige, et küla elanikke ei jää vähemaks ning juurde tuleks uusi julgeid ja pealehakkajaid inimesi. Samuti soovitakse, et metsad jääksid kasvama ja põllud ei rohtuks.
Puhatusse võiks kohalike hinnangul tee leida inimene, kes tahab linnakärast eemale, soovib privaatsust ning on valmis maal elades ise rohkem algatama ja lahendusi otsima.
Uutele tulijatele on kogukonna sõnum lihtne:
„Tere tulemast ja anna aga märku, kui millegagi on vaja abi!“
Puhatulaste enda jaoks võtab kodukandi väärtuse kokku mõte:
„Illuka kandis on hea elada, sest siin on tore kogukond!“
Fotol 2024. aasta volbritrall Puhatus. Foto: Puhatu kogukonna erakogu
