SUUD PUHTAKS (10.09.19): Riik võib hakata pakkuma maale eluaseme soetamiseks käendust

Liikumise Maale Elama eestvedaja Ivika Nõgel märkis saates, et maal on hea elada ja see on kvaliteetne elustiil. Ta rääkis, et kuus aastat kestnud liikumise käigus on ilmnenud, et maale soovivad elama minna eelkõige noored haritud pered, kes soovivad oma lastele head elukeskkonda, samuti keskealised inimesed, kes on unistanud maal elamisest.

Tartu ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa rääkis, et Eesti inimestele on tähtis elada oma majas ning just lastega pered kaaluvad maal elamist. Nõgel nõustus, et oma kodu omamine on maale kolimise juures tähtis osa.

Saates tuli aga välja, et maale oma kodu soetamine ei ole lihtne, seda nii vaba maa või hoone puudumise pärast kui ka seetõttu, et pangad ei kipu kergesti laenu andma.

Ettevõtja Igor Taro kolis paar aastat tagasi perega maalt Põlva linna lähistele elama. Taro selgitas saates, et tema perel oli väga keeruline soetada või renoveerida seal endale korraliku eluaset.

Taro rääkis, et kui tema perel oli sissetulek laenu saamiseks piisav ja ka muud laenutingimused täidetud, siis lõpuks määras piirkond ära, et pank laenu ei anna, kuna soetataval hoonel pole piisavat tagatisväärtust.

“See on selline kummaline turutõrge. Võib olla samasugune krunt nagu Harjumaal, täpselt samasugune haridus ja sissetulek, aga ei saa seda projekti realiseerida. Neid inimesi, kes suudavad Eestis oma kodu laenuta osta, on suhteliselt vähe ja on ka vähe neid, kellel kuskil linnas on suure väärtusega tagatisvara, mis teema ära lahendab,” kommenteeris Taro.

Janek ja Janne Laanemäe müüsid oma kodu Rakveres ning kolisid elama Sämisse. Kogu protsess võttis aga aega kolm aastat. Väga keeruline oli leida endale sobivat maja elamiseks.

Kõigest paar nädalat tagasi perega Elvasse kolinud valla spordijuht Madis Šumanov ütles, et kui Elvas oleks ostmiseks isegi kinnisvara leidnud, siis tema soovis esialgu just üürimaja ja selle leidmine oli keeruline.

Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk kinnitas, et maale on raske kodu leida. “Kui noor pere tahab maale tulla, siis nende esmatingimus on, et maja võib vajada remonti, kuid on oluline, et vesi, kanalisatsioon, elekter oleks olemas. Selliseid maju on keeruline leida. Omavalitsused on ka omamoodi kahvlis, sest nad ei saa reguleerida, kuidas kinnisvaraturg kohapeal toimetab,” rääkis ta. Tema sõnul on probleem nii suuremates kui ka väiksemates maakohtades.

Habakukk lisas, et siiski on omavalitsusi, kes on ise otsustanud seisvad kortermajad renoveerida, et uued elanikud saaksid esialgu neis endale korteri üürida ning edaspidi piirkonda kodu luua.

Üks selline näide on Muhu vald, mis tegi oma rahadega tühja kortermaja korda, et uued tulijad saaksid seal elada. Vallavanem Raido Liitmaa selgitas, et Muhus on rahvaarv kümne aastaga kasvanud ning tekkinud on tööjõupuudus. Sellest tulenevalt on ka üüripindade puudus. “Meil oli see ainuõige samm,” märkis ta.

Igor Taro märkis, et kuigi maale elama minemist üritatakse natuke toetada, siis tegelikult ei vaja need inimesed riigilt raha, vaid kaotada võiks tekkinud turutõrke. “Ei pea riigi poolt inimestele maju ehitama, vaid tuleb anda neile võimalus see maja ise teha või osta,” ütles ta.

Rahvastikuminister Riina Solman kinnitas saates, et majandusministeeriumi haldusalas käib koos töögrupp, mis on mõelnud ühe variandina riikliku käenduse pakkumist. Solman ütles, et kuna see lahendus ei ole veel valmis, siis on sellest täpsemalt vara rääkida.

“Inimene otsib kvaliteetset elukeskkonda. Sa oled juba teatud tasemele jõudnud, sa vajad nutikat töökohta, kaugtöö võimalust, sa tahad tervislikke eluviise – seda maaelu kindlasti pakub. Seda enam inimesed, kes saavad, tahavad seda kasutada. Trend on täitsa olemas,” lisas minister.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse juht Raul Rosenberg kommenteeris, et näiteks sihtasutuse uues strateegiakavas on plaanitud muu hulgas luua maakapital, et need inimesed, kes soovivad maale elama minna, saaksid pakkumise, millises kohas on maa võimalused olemas ja saaksid seda soetada.

“Lahendus võiks olla, et ühelt poolt maa, teiselt poolt koostöö omavalitsusega kas taristu ehitamiseks või muul moel ja kolmandaks inimese oma panus. Kõik peavad panustama, et maal oleks võimalik uusi asju ehitada,” sõnas Rosenberg.

Elva abivallavanem Marika Saar tõi välja lahenduse, et kuna riigil on palju maad, mis ei kuulu omavalitsusele, siis võiks riik anda seda maad rohkem kasutusele, et inimesed saaksid minna maale elama.