30.05.2020
Uhtna on paik Lääne-Virumaal mille elanikud saavad uhked olla oma ajaloo üle. Aastaid pidasime oluliseks aastaarvu 1241, mil taanlased panid esmakordselt kirja Octinuse nimelise küla, kuid pärast 2015.aasta aardeleidu oleme oma ajaloo ümberhinnanud. Uhtna aardeleid kahekordistab Eesti muuseumides olevate Rooma müntide arvu. Kokku kaevati Uhtnas välja 51 metallkettakest. Ajaloolaste sõnul pärinevad leitud mündid ja leiud aastatest 198-217.
Paraku tuleb tõdeda, et raamatukogu on osa sellest ajaloost alles viimased 73 aastat. Nende aastate jooksul on jõudnud raamatukogu toimetada kolmes hoones. Tänastesse ruumidesse Uhtna lasteaias koliti 1994 aastal, kui Uhtna mõisahoone tagastati õigusjärgsetele omanikele. Seitsmekümne kolme aasta jooksul on Uhtna raamatukogus töötanud vaid kolm töötajat, kes kõik on pidanud oluliseks laste lugemisharjumuste kujundamist ja kohaliku kultuuripärandi hoidmist.
Uhtna on koht, kus ükski asutus ei tee midagi ära üksi. Kõik suuremad sündmused sünnivad koostöös kooli, lasteaia ja raamatukoguga. Olgu need kooli Erasmus+ kohtumised, kogukonna peod või lasteaia suurejoonelised näitused, ikka kaastatakse kõiki ja tehakse üheskoos. Kui raamatukogu direktori kaasabil valmis Sõmeru valla pärandkultuuri raamat ja Eesti esimene topoteek, siis lappasid kõik oma fotokarpe ja albumeid ning jagasid meeleolukaid fotosid. Topoteegi eesmärk on anda kogukondade erakätes olev ajalooline aines digitaalseks tutvumiseks ja esitlemiseks kaardil. Looja sõnul on topoteek justkui külamuuseum, mida igaüks saab oma kodus külastada. Kuni õpetajad on kogukonna pärlid, kes on kohaliku eluga seotud 24/7, saab selline elu toimida. Kui ühel päeval koosneb õpetajaskond inimestest, kes sõidavad kohapeale ainult tunde andma, ei ole enam sellist üheshingamist.
Just sellises keskkonnas, kõrvuti kooli ja lasteaiaga saab raamatukogutöötaja pälvida tunnustuse „Eesti parim lasteraamatukoguhoidja“. See on tunnustus kõigile Uhtna raamatukogu töötajatele, nii endisetele kui praegusele, sest töö lastega on kestnud aastakümmneid. See on südamlik tunnustus, mis tulnud maakonna kolleegide ja kogukonna poolt märkamisest.
Uhtnakas on uhke oma haridusloo üle, mis sai alguse 1786.aastal külakooli rajamisega Sämis. On uhke oma kultuuriloo üle, mis oma tõusude ja mõõnadega kestnud Uhtna pasunakoori asutamisest 1876. aastal. Uhtnakad on uhked, et meil ei ole küll oma rahvamaja, kuid sellegipoolest tegutsevad erinevad kollektiivid – naisrahvatantsurühm Uhtna Tantsumaias, Uhtna naiskoor, Uhtna mandoliiniorkester. MTÜ-d tegelevad aktiivselt Uhtna piirkonnas kultuuri- ja sporditegevuse edendamisega. Uhtnakas tahab mõõduvõtmisel olla alati naaberasulast parem, töökam ja tublim.
Uhke on olla uhtnakas!
Loo valmimisse panustasid Inge Pikkoja ja Siiri Kohver
Foto: Janek Laanemäe
