Hiiu Jähu: esimene hiiumaine maheviljast jahvatatud jahu poelettidel

23.05.2021

Even ja Marys Suislepp on tegusad noored, kes kohtusid Tartus ülikooliõpingute ajal. Neil on Valgul talu ning kummalgi oma ettevõte –  Evenil Kraaviperve Talu OÜ ja Marysel Kaldamäe OÜ.  Üheskoos lõid noored kaubamärgi Hiiu Jähu, mille alt toodetakse ja turustatakse Austrias käsitööna valminud kiviveskiga jahvatatud jahutooteid. Aprillist on Hiiu Jähu müügil Hiiumaa Coop poelettidel. Kevadest kannab see ka Hiiumaa rohelist märki.

Marys on tegelikult pärit hoopis Saaremaalt. Even üles kasvanud Tallinnas, suved veetis ta aga Hiiumaal vanavanemate juures. “Olen traktoris vanaisa põlvel istudes põlde kündnud ja Belarusi kange kangutanud – ju sealt see põllumajanduse pisik tuligi,” rääkis Even. Ta naljatles, et peale maaülikooli lõppu oligi ta järgmine hetk juba Hiiumaal, veok lihaveistega hoovi peal, ning tuli peremeheks hakata. Talutööd polnud Maryselegi võõrad – tema vanavanemad pidasid piimakarja ning heinategugi on juba lapsepõlvest tuttav.

Eveni ja Maryse kodu asub Eveni vanavanemate talust mõnesaja meetri kaugusel. “Kunagi saab ehk meie kodu ka taluks nimetada, praegu on see lihtsalt maja põllu peal,” leidis Even. Hiiumaale tuleku ja talupidamisega alustamise headeks eeldusteks oligi see, et Eveni vanavanemate ajast oli olemas kõik tarvilik veisepidamiseks – toimivad Belarusi traktorid, hästi hoitud põllumajandustehnika, aastaid tühjalt seisnud kolhoosilaut ning parajas koguses põllumaid.

Esimesed viis aastat kasvatasid Even ja Marys veiseid. “Evenil tuli ülikooliõpingute ajal hullumeelne plaan veiseid kasvatama hakata. Mina loomi ei kartnud ja tulin ideega kaasa,” rääkis Marys. Sellegipoolest tõdes ta, et see hetk, kui loomakari autolt maha tuli, oli siiski pisut hirmus: “Tõmbasime igale poole traate ette ja valmistusime, et 25 veist läbi metsa kusagile amokki ei jookseks. Tegelikult tulid nad rahulikult veokilt maha, vaatasid ringi ja sõid näpu vahelt porgandit.” Even lisas, et ka veised jõudsid nende tallu Saaremaalt.

Kui teha, siis hästi

Kuigi loomapidamine tuli Evenil ja Marysel hästi välja, on noored sellest praeguseks loobunud ja tegelevad hoopis viljakasvatusega. Veisekasvatus on küll Hiiumaale väga sobilik, kuid sellega elab nende arvates ära ainult siis, kui loomi on palju või talupidaja saab kasutada kõrgemaid toetusi toovaid poollooduslikke kooslusi.  Eveni sõnul kasvatavad nad mahevilja just seetõttu, et kui midagi teha, siis hästi: “Rohelist ja mahedat väärtustatakse üha enam.”

Mahepõllumajandus on Eveni sõnul töömahukam ning keemiliste preparaatide pritsimise asemel tuleb tegeleda umbrohtude mehaanilise kurnamisega – äestamise ja kultiveerimisega. “Mahepõllul ei saagi umbrohust lahti, seda saab mulla harimise võtete ja külvikorraga vähendada,” selgitas Marys. Even tõstatas küsimuse, kas üks viljapõld peabki üldse nii puhas olema: “Sajad hektarid monokultuuri, kus ükski putukas ei ela, ega seegi loodusele tegelikult väga hea ei ole – kahe otsaga asi.” Lisades eelnevale ka mahevilja väiksema saagikuse, siis jõuab põhjusteni, miks mahetooted on poeriiulitel veidi kallimad kui suurte tööstuste tavaviljast tehtud kaubad.

Poes 11 erinevat toodet

Hiiu Jähu Hiiumaa Coop kaupluste lettidele jõudmine sujus Eveni ja Maryse sõnul kiirelt. “Leppisime Coopi esindajatega kohtumise kokku reedeks, teisipäeval saime neilt juba tellimuse ja kolmapäeva hommikul olid meie tooted poelettidel müügis,” rääkis Even.  Hetkel on kauplustest võimalik osta 11 erinevat Hiiu Jähu toodet. “Kaerajahu oleks kaheteistkümnes, aga selle jahvatamine tahab veel pisut timmimist,” ütles Marys.  Lisaks on paljud kohalikud leivaküpsetajad otse Maryse poole pöördunud ja tellivad endale sobiva fraktsiooniga jahu: “Poejahud on pulbriks jahvatatud, leivaküpsetajad tahavad aga natuke jämedamat jahu.” Maryse sõnul võib jahu erisoovidega alati otse tema poole pöörduda. Kui kiire külviaeg möödas, on plaanis avada ka e-pood, kus soovijad saavad endale meelepärase jahvatusega jahu tellida. Hiiu Jähu Facebooki leht juba tegutseb ning seal plaanivad noored täpsemalt kajastada jahu teekonda põllult pakki.

Jahul lõhn ja maitse

Even ja Marys on oma jahutootmise ruumi hellitavalt jahulaks nimetanud. Kui sinna siseneda, lööb ninna meeldivalt mahe jahulõhn. Poest ostetud jahupakki avades tavaliselt midagi niisugust ei tunne. Seda on öelnud ka paljud kliendid, kes Hiiu Jähu tooteid tarbinud, et nende jahu lõhnab ja maitseb väga hästi.  Maryse sõnul on nende jahu nö täisterasem kui poejahu: “Mahe tera on üldiselt väiksem ja kesta osakaal viljast on protsentuaalselt suurem. Seetõttu ongi mahe jahu pruunikam ja täisterasem.” Hiiu Jähu püül on jahvatatud küll valgest viljatuumast, aga sellegipoolest pole ta nii valge nagu tööstuslik jahu.  Hiiu Jähu on maitsvam tõenäoliselt ka seetõttu, et see on jahvatatud kiviveskiga ja ei saa tootmisprotsessis kuuma. Suurtes tööstustes kasutatakse jahvatamiseks haamerveskeid, mis mõjutavad teravilja kasulikkust ja maitseomadusi.

Põllumajandus pika vinnaga

Eveni sõnul soovivad nad oma kasvatatava vilja sortimenti laiendada ja põnevaid kultuure pakki panna: “Kui see kevad ei külva, siis järgmine hetk seda asja pakki panna on 2022. aasta lõpus. Seepärast tahamegi tänavu kõiksugu põnevaid kultuure katsetada.” Marys lisas, et põllumajandus ongi pika vinnaga ja üsna pikalt tuleb ette mõelda. “Teraviljatootmine on üldiselt mahtudele orienteeritud ning suurettevõtete eesmärk on teine. Kui teha natuke väiksemalt, tuleb asju teistmoodi kasvatada, rohkem töötlemise peale mõelda ning leida oma nišš,” rääkis Even.

Sel kevadel on neil plaan maha panna nii kikerhernest kui läätse, mõlemad seemned on juba ka ootel. “Tundub, et trend liigub suunas, et liha on out ja kikerhernekotlet in,” märkis Even ja lisas, et eks sügisel ole näha, mida põnevat nende toodangust poelettidelt leida võib. Marys loodab, et kikerhernes ja läätsed ikka kasvavad Hiiumaal: “Keegi pole siin väga katsetusi teinud, et kas saab asja. Kasvatasime eelmisel aastal tavalist hernest ja see kasvas Hiiumaal küll väga hästi.” Even lisas, et linnud sõid küll kolmandiku hernesaagist ära. “Peale külvi hakkasid väiksed tõusmed tulema ja siis tulid linnuparved põllule sööma – kui see 200pealine parv peale tuleb, siis ei jää sealt midagi järele,” nentis Marys.

Hiidlased “ajavad koju”

Küsimusele, kuidas hiidlased uued tulijad vastu võtsid, vastas Marys, et hiidlastel on tore nö koju ajamine ehk uurimine, kust perest pärit oled: “Kui kuuldakse, et Eveni vanavanemad on kohalikud, saame kohe jutule.” Tema sõnul on neid siiski hästi vastu võetud.  Marys lisas, et põllumeeste konkurents maa peale on loomulik, sest maa on piiratud ressurss. Neil oli alustades olemas Eveni vanavanemate maa, lisaks on nad ajaga pisut laienenud rendimaade arvelt: “Kui on näha, et mingi asjalik maatükk on unarusse jäetud, oleme pakkunud, et võime seda hooldada ja toimetada. Maaomanikud on kõik toredad, kui nendega rääkida ja suhelda.” Maryse sõnul on oluline maaomanikega suhelda ja kontakti hoida: “Kui keegi meilt abi küsib, näiteks hoovi serval oleva sigade songermaa või umbrohuväljaga, siis oleme ikka aidanud. Asi see meil ära teha on traktoriga. Käsitsi teeks ta seda mitu päeva.”

Teravili ei jookse ära

Even ja Marys saavad talutöödega peamiselt oma jõududega hakkama. Kombaini teenust ostavad nad sisse naabrimehelt ja aeg-ajalt käivad abis ka vanemad. Küsimusele, kuidas nad kõike jõuavad, vastas Marys naljatledes, et teravili ei jookse vähemalt põllult ära. Kui nad alguses loomapidamisega alustasid, tuli aeg-ajalt ikka ette, et nii, kui nad Saaremaa praamil olid, helises telefon, et mõni veis on lahti. “Me ei teadnud kunagi, kas see on meie veis või mitte ja kui palju neid lahti on,” rääkis Marys. Tema sõnul pidi veiseid kasvatades 24/7 valvel olema. Eriti keeruline oli loomade poegimise periood. Viljaga aga seda muret pole.

Kevad on Evenil ja Marysel kiire, sest on külviaeg. Suvel jälle pisut rahulikum ning sügisel, kui viljakoristus, taas kiirem. Suvi ja talv on perioodid, kus nad saavad rohkem uute toodete arendusega tegeleda.

 

Kärolyn Kivistik

Foto: Kärolyn Kivistik