22.08.2025
Källomäe talu ja veinikoda asuvad Eestimaa südames Järva vallas, Huuksi külas. Talu pererahva Jana ja Margus Oleski sõnul on tegemist parima paigaga kus elada ja oma unistusi ellu viia.
Källomäe tallu koliti kümme aastat tagasi. Talu marjapõõsaid, viljapuid ja taimi täis hoov tekitas vajaduse hakata katsetama oma toodetega. Esialgu oma tarbeks, kuid kui kõike hakkas üle jääma ning enesekindlus suurenes, siis tekkisid ka esimesed kliendid, kellele oma talus toodetut pakkuda. Kui seni olid toodete sortimendis pigem rahvameditsiinist ajendatud tooted ja hoidised, siis alates 2024. aastast leiab sortimendist ka erinäolisi veine.
“Ametlikuks tootjaks tegime end eelmise aasta mais. Sügisel liitusime Eesti Veiniteega,” tutvustab Margus Olesk veinidega seonduvat.
Eesti Veiniteega liitumine tõi kaasa ka ühised üritused. 3. mail avasid uksed Eesti erinevad veinitootjad, sealhulgas esimest korda ka Källomäe Veinikoda. Margusel ja Janal polnud aimugi, kui palju tuleb külastajaid ja milline on huvi. Huvilisi jätkus aga tervesse päeva. “Väga palju oli esmaseid külastajaid,” ütleb Jana Olesk. Källomäe talu rõõmustas tulijaid ehedate eesti maitsetega: karulauguvõi, karulaugupesto, soolakurk, omaküpsetatud leib, kartulisalat ja muudki lisaks veinidele.
Marguse kirg on valmistada veine just erilisest toorainest. Ta ei tutvusta ainult veine, vaid räägib ka lugusid taimedest ning soovitab, millise toidu juurde milline vein võiks sobida. Et hetkel on tootmisruumid väga väikesed, on praegu ka sortiment väike, kuid unistus on luua suurem hoone ja kasvatada tootmismahtu.
“Kahju on kuulda, kuidas inimesed räägivad, et nende aedades kasvavad alõtsad, mida nad välja juurida soovivad,” ütleb Margus, kuna Källomäel alõtšapuid ei ole. Tema sõnul võib alõtsapuu olla paras nuhtlus ja kasvada nagu pajuvõsa, kuid temast saab valmistada nii mõndagi maitsvat. “Alõtsa on selline kummaline vili. Sa pead teadma suhkrukogust. Kui sa õigest kogusest üle lähed, ei muutu ta mitte magusamaks, vaid hapumaks. Et magusat alõtsamoosi saada, peab teadma täpselt, palju suhkrut läheb vaja,” selgitab ta. Ebaõnnestumine on kerge tulema.
“Kujutad ette, milline vägi tema sees on, kui ta tuleb isegi läbi asfaldi,” ütleb Margus võilille kohta. Ka võililledest teeb Margus veini. Esimene mõte tekkis kuus aastat tagasi ning siis algas katsetamine. Kunagi oli ta saanud proovida üht võililleveini ning sellest tekkis idee, milline üks võilillevein peaks olema. Esimesed kolm aastat katsetusi ei toonud päris ootuspärast tulemust. “Kuni elad, sa õpid. Proovisin uuesti,” ei jätnud mees unistusi maha. Neljandal aastal vein õnnestus ja tuli täpselt selline, nagu Margus soovis ning tänaseks on see vist Källomäe kõige populaarsem vein.
Foto: Silver Köster / Visit Järva
Perenaine Jana korraldab sel aastal juba neljandat aastat taimeravi koolitust. Koolitus kestab kevadest sügiseni, kord kuus. “Grupp tuleb meile ja me käime siin läbi kõik ravimtaimed, et oleks võimalik näha, mis just praegu kasvab, mida korjata, kuidas seda kõike säilitada ning kuidas korjatu enda hüvanguks tööle panna. Teeme kõik praktikas läbi,” tutvustab Jana, kes on suurema osa oma elust elanud Tallinnas, kuid kümme aastat tagasi andis elu võimaluse kogeda midagi hoopis teistsugust, kui linnas paneelmaja korteris.
“Täiesti juhuslikult sattusime siia Järvamaale, kuid kohe oli tunne, et tegemist on just selle õige paigaga, kus oma elu edasi elada,” ütleb ta. Jana oli selleks ajaks omandanud massööri kutse ning teda paelus taimede maailm. “Siia tulles läksime koos Margusega Põlistarkuste ja Rahvaravi kooli, et oma teadmisi täiendada ning taimemaailmaga rohkem tutvust teha,” meenutab ta.
Esialgu töötas Margus autojuhina, kuid tänaseks on mõlemad oma südamed pühendanud Källomäe talule. Ideid ja tegemisi siin jätkub. Sortiment on pidevas arenemises ning tulevik loob iga hetkega üha maitsvamaid ja erilisemaid tooteid, austades Eesti oma toorainet, taimi ja nende väge.
Uuri lisaks: www.kallomae.ee
