28.08.2026
Haapsalu linna maapiirkonnas, täpsemalt Kolu külas elavad Jarmo ja Johanna Plaas. Aga nad ei ela seal lihtsalt niisama, vaid peavad ka samas roheluse varjus peituvat hubast ja privaatset Hobu House puhkemaja. Nende idüllini viinud lugu on eriline justkui muinastjutt.
Johanna elas pikalt välismaal, kokku viies erinevas riigis. „Reisisin ka hästi palju ringi ja käisin enam kui 70 riigis. Mingil hetkel väsitas see elustiil mind ära ja tulin tagasi Eestisse. Olen Tallinnast pärit, aga Tallinn on minu jaoks ikkagi liiga palju linn ja mul oli südames igatsus tulla looduse keskele maale,“ meenutas Johanna. „See võttis mitu aastat aega, et otsida maatükki, kuhu saaks midagi ehitada,“ lisas ta. 2022. aastal jäi üks selline krunt silma.
„See oli võsastunud ja jubedas seisus raielank. Ei olnud elektrit ega vett, mitte midagi ei olnud siin. Naaber rääkis, et 1970. oli see olnud lammaste karjamaa,“ kirjeldas Johanna. Kulus aasta, et saada sinna elekter. „Siis julges juba majakese ehitada. See oli aeg, mil minu tee viis kokku Jarmoga,“ kirjeldas ta. 2023. aastal kolis Johanna uude elamisse sisse, aga päris alguses polnud maja veel veevärgiga ühendatud. „See oli üsna metsik. Esimesed suvekuud tuli käsipumbaga pumbata. Tutvusime Jarmoga tolle suve lõpupoole,“
Ehitusettevõtjana tegutsev Jarmo on pärit Haapsalust. Käed on tal kuldsed ja maal elades kulub see igati ära. Kodu juures asuva Hobu House nimelise puhkemaja ehitas Jarmo ise. Mitte tüüpprojekti järgi vaid just sellise nagu nad Johannaga tahtsid. „Naiselt tulid ideed ja mehelt teostus,“ muigas Johanna. Ka puhkemaja sisustus sai valitud väga hoolikalt. Sinna päikesepaistelisel pühapäevaõhtul sisse piiludes üllatab, kui avar majake seest on. Puhkemaja on nii hästi käima läinud, et varem vabakutselisena leiba teeninud Johanna tähelepanu kulub nüüd selle pidamisele.
Enne puhkemaja rajamist oli mõte panna püsti glämpingutelk. Glämping on ööbimine suures mugavas telgis, kus on voodid, küte jne. Paari nädalaga sai aga selgeks, et niiskuse tõttu see Eesti kliimas hästi ei tööta. „Jarmo ütles siis, et teeme midagi tummisemat,“ meenutas Johanna puhkemaja idee sündi.
Küsimusele, kui oluline on maal elades ühte-teist ehitamisest teada, vastas Jarmo, et see on väga oluline. „Kui siin ei oskaks suuremat osa asju ise teha, siis ei kujuta ma ette, milline töökoht peaks olema, et maksta kellelegi, kes tuleks kogu aeg ja teeks, parandaks või vahetaks seda või teist. „Maal on tähtis, et sa oskaksid suhteliselt palju ise teha või siis, et sul oleks vähemalt tahe neid asju õppida,“ andis ta soovituse.
Mõned asjad on aga tahes-tahtmata sellised, mida pole endal võimalik teha, olgu käed kuitahes kuldsed. Siin läks nii kändude freesimisega, mis tuli suurel maalapil ette võtta. „Seda teenust väga paljud ei paku Eestis. Lõpuks tuli Muhumaalt üks tubli traktorist ja tegi kõik kahe päevaga siledaks. Siis sai edasi juba muruseemet panna,“ ütles Johanna.
Loomi nad veel ei pea, aga mõtted selles suunas liiguvad. Johanna lapsepõlveunistuseks olnud hobuste võtmiseni ei ole nad seni jõudnud. „Maal elades peab olema kannatlikkust, kõike korraga ei saa,“ lisas Johanna.
Neile, kes kaaluvad maale elama minekut ja on valiku ees, kuhu krunt soetada on Jarmol soovitus. „Et inimesed ei kardaks maa puhul raielanki või võsastunud krunte. See hind, mille eest sa selle kätte saad ja siis seejärel sinna alla paned või kellelegi maksad, et see korda teha on palju odavam hind, kui ostes nii-öelda tavalist korralikku krunti. Vaadake maad sobiva koha peal,“ lausus Jarmo.
Johanna lisab ühe hästi praktilise soovituse. Krunt peaks olema alajaamale piisavalt lähedal, et sealt saaks elektriühenduse tuua. „Muidu pead hakkama ise uue alajaama eest maksma ja see on automaatselt välistav. Olen kuulnud, et paljudel on olnud see probleem, et nad ostavad imeilusa krundi ja siis tuleb välja, et elektri saamine läheks neil maksma sada tuhat eurot pluss käibemaks,“ kirjeldas Johanna.
Kodu puhul meeldib Johannale, et see asub küll maal ja sellega käib kaasas privaatsus, aga samas on Haapsalu linnakeskus vaid 10 kilomeetri kaugusel. „Tallinnas on mõnest linnaosast teise 10 kilomeetrit,“ tõi ta võrdluse. „Siin saame me aga maal elada, kuid linn on lähedal.“
Autor: Juhan Hepner
