20.09.2021
Setomaale on viimastel aastatel asunud elama paljud tuntud avaliku elu tegelased. Nende hulgas on soetanud endale kinnisvara teleajakirjanik Katrin Lust. Kas lisaks tulevasele hooajalisele elule meie kagupiiril, on tal mõte ka kunagi siia jäädavalt jääda ning mis on Setomaa võlu ning kuidas inimesi juurde meelitada ja ka neid kodus n-ö kinni hoida? Mis on Setomaa väärtused?
Indrek Sarapuu, ajakirjanik
Setomaa osaleb teist korda Maal Elamise Päeval ja tavaks on saanud, et selle üle-eestilise aktsiooni käigus kogutakse kogemuslugusid inimestelt, kes on asunud maapiirkonda viimastel aegadel elama, kes on tulnud tagasi või teinud valiku elumuutuseks. Katrin Lust otseselt pole kaalunud võimalust siia jäädavalt kolida, sest valdkond, kus ta toimetab on paraku üsnagi pealinnakeskne.
Katrinil nagu paljudelgi tema kaasaegsetel möödusid suved maal ning kõige helgemad mälestused, olgu see lambakarjas käimine või lehmade tikutamine ehk lüpsmine, heinateod, on seotud just peamiselt maal olemisega Tartu lähedal Unikülas, kus elasid Katrini ema sugulased.
„Aas on roheline ja mälestused tulevad meelde ja tahaks seda uuesti kogeda,“ ütleb ta põhjuseks, mis teda maal elamise juures paeluks. „Just seetõttu sai selline väike kohake Setomaale muretsetud. Siin saab tunda seda lapsepõlve unistuste stressivaba fiilingut.“
Setomaa valik polnud juhus
Katrin oli kümme aastat Eestist eemal ja tal tuli tunne, et võiks maale osta päris oma koha. Nii sattuski ta ükskord sügisesel ajal, kui mets ja maa oli värvunud kuldkollaseks, siinkandis autoga sõitma. Otsest ja väga teadaolevat sugulussidet tal paigaga pole, kuid mingeid pajatusi Mikitamäest ta lapsepõlvest mäletab.
„Kõik oli nii ilus, et armusin Setomaasse,“ tunnistab Katrin. „Mul tekkis tunne, et olen siin varem olnud – deja vu. Kahjuks polnud siinkandis kaheksa-üheksa aastat tagasi midagi pakkumisel. Valikuid oli võrdlemisi vähe. Ühe lobudiku siiski leidsin, kuid ma ei teadnud üldse, mis ma temaga teen – kas teen ta korda või lihtsalt peenrad.“
„Mujal võib olla ka väga ilus,“ ütleb Katrin. „Saaremaal või Hiiumaal või Ida-Virumaal on väga ilus, ent seda tunnet, et vot tahan siin olla ja ma pean siin midagi saama, sellist tunnet pole peale tulnud. Inimene tajub seda, kus ta juured on.“
Katrin on mõelnud, et tegelikult oleks ju väga tore Tallinnast eemal elada, kuid hetkel selle korraldamine tundub võimatuna. „Meil on edukas näide Setomaal: Lenna Kuurmaa, kel pole n-ö päevast tööd, kes saab aega nii planeerida, et käib kontserte andmas. Minu jaoks jääb ta kohaks, kus poole nädalajagu päevi patareisid laadida,“ tõdeb Katrin.
Avalikult tunnustatud persoonid jäävad silma
Katrin Lust leiab et noorte lauljate ja teiste avalikkuses tuntud inimeste maale kolimine on heaks eeskujuks teistele, kes vähegi plaanivad kolida suurematest linnadest välja. „Me seostame Lennat Setomaaga, mis sest, ka tema juured on kuskil mujal. Tuntud inimesed, kes saavad maal hakkama, näiteks tekstiilikunstnik Anu Raud, kes tegutseb Viljandimaal. Igal inimesel on oma enda autoriteet, vastavalt põlvkonnale, kelle ta on eeskujuks võtnud. See, et tuntud inimesed maale lähevada ja seal hakkama saavad – muidu me ju ei teaks seda. Teisi me ei näe igapäevases meediapildis nii väga. Tallinnast vaadates räägitakse, et maal on elu välja surnud ja seal midagi ei toimu ja koolid pannakse kinni jne. Kohalikud inimesed, kes saavad väga hästi hakkama, ei pääse pildile. Ma ise ka võiksin neid inimesi oma saates näidata rohkem.“
Viimasel ajal tundub Katrinile, et neid inimesi, kes maale kolida plaanivad on üha rohkem. „Kuulen jälle, et keegi IT-mees on ehitanud maja ja koliski ära maale. Keegi jättis oma linna müügitöö ja hakkas lambaid kasvatama kuskil Hiiumaal. Meil Setomaal, kui vaatame Värskat, siis vahel on seal tihedam liiklus kui kus iganes: laupäeval autod vuravad ringi, seened, värgid… Pole ta midagi surnud!“
Vallavõim saab vastu tulla
Setomaa on Katrini sõnul väga hea näide sellest, kuidas on leitud võimalusi noorte perede toetamiseks. Nii on näiteks noor pere kuni 40-aastased. Igati aidatakse ennast sisse seada, kuid tuleb ette ka üllatusi. Nii näiteks hajaasustusprogrammist saab küsida toetust ainut üks kord aastas. „Kahjuks arvasime, et taotlusi saab teha aastaringselt. Paljudest asjadest on ka keeruline aru saada, kuid eks peabki ise läbi puurima.“
„Omavalitused võikski selles vastu tulla, et teha kõik võimalikult arusaadavaks, et raskused oleksid ületatavad, muidu mõtledki, et ah ma ei viitsigi õieti, kui nii palju peab vaeva nägema. Siis teedki kõne omavalitsusse ja teiselpool toru on meeldiv inimene, kellel on aega sinuga rääkida, mitte et helistage esmaspäeval ja vaadake kodulehelt. Linnainimesel on vahel vaja käehoidmist ning õige inimese otsa sattumine on väga oluline.“
Katrini sõnul vald ei saa anda üldist ülevaadet kogu kohalikust elust, küll aga vaatab perekond üsna tähelepanelikult, kuidas on olukord koolidega, kui kaugel need on, kus on poed, kuidas on korraldatud transport. Pigem on tema sõnul juhtunud, et Setomaa on muutunud nii popiks, et vaba kinnisvara polegi saada. „Inimesed on isegi mulle helistanud, et äkki ma tahan oma kohta maha müüa,“ ütleb teleajakirjanik.
„Setomaa on väga üles läinud selle n-ö setotamise haibiga,“ leiab Katrin.
„Olin pea iga nädalavahetusel suvel Setomaal ja siis tuled Tallinna ja vaatad, et Põlvamaa kukeseen on turul 12 eurot ja Setomaa kukeseen 18 eurot kilo, kuigi me ju kõik teame, et tänavune kuningriigipäeva toimumiskoht oli veel hiljuti Põlvamaa,“ muigab Katrin. „Setomaa on väga hästi oma brändinguga hakkama saanud. Selline väike indiaanihõim. Kui tegin saadet „Lustlik Setomaa“, kirjutasid mulle paljud, et aitäh saate eest, ma pole kunagi sinna sattunud, kindlasti lähme perega vaatama.“
Ka korterites elamine on maal elamine
Ühele asjale tahab aga Katrin meie kõigi tähelepanu juhtida ja need on kortermajad erinevates piirkondades, mis on sama populaarsed kui taluhoonedki või isegi veelgi popimaks saamas. „Ei ole ju nii, et kõik ostavad talukohta. Kolhoosiaegsetesse kortermajadesse polegi kortereid saada, sest noored on need ära ostnud ja seal käiakse samuti suvitamas. Ka see on maal elamine. Vald peaks looma elamumaid, kus oleks kõik elementaarsed liitumised tehtud, kuhu saaks nii maju kui kortermaju ehitada.“
Katrinil oli koos elukaaslasega kortermaja ehitamise mõte vägagi päevakorral ja Värskas ka isegi üks krunt välja vaadatud. Ta on täitsa veendunud, et nii leiaks uusi elanike rohkem kui veel. Ja rohkem elanikke aitavad meil kõigil headel asjadel elu sees hoida. Tingimused on loodud, koolid töötavad, mänguväljakud uue ilme saanud.
