Kodu suurte puude süles

2021

Pisut rohkem kui aasta tagasi kolis Mirlian Rebase perekond linnast maale elama. Sobiv kodu leiti Nõo vallas Voika külas. Rolli mängis elukohta valides seegi, et Mirliani esivanemate juured pärinevad Nõost.

„Minu lapsepõlv möödus Tartus, kuid palju sai veedetud aega tädi juures maal. Seega maal elamine ei ole minu jaoks võõras. Põlise tartlasena mulle väga meeldib Tartu linn, kuid kui hakkasime elukaaslasega maja otsima, siis suur osa majadest asusid pisikesel krundil või polnud seal kõrghaljastust, mistõttu saigi otsustatud maale elama asumise kasuks.“

Mirlian ütleb, et oma kodu valides tuleb usalda sisetunnet, kui tunne on õige, siis see ongi sinu koht. Sellest lähtus ka noor pere, kui oma uut kodupaika esmalt vaatama tuli. Kuid mida maal eluaset valides veel tähele panna?

„Lastega pere peaks tähelepanu pöörama ühistranspordi võimalusele piirkonnas, et lapsed saaksid ka iseseisvalt liikuda. Lisaks võiks uurida, et kuidas on veevärgiga; kui on tegemist salvkaevuga, siis millises seisus  see on. Vanemat maja ostes oleks hea kaasa võtta spetsialist, kes oskab maja seisukorda hinnata.

Möödunud talvel oli korralik paks lumi maas, mis algselt tekitas lumevangi jäämise hirmu, kuid hirm kadus, kui veendusime, et ööpäeva jooksul lükkas sahk teed lahti.“

Ka hädavajalike teenuste kättesaadavust Nõo vallas hindab pere heaks ja on pakutava valikuga rahul, ehkki oodatakse, et ühel päeval jõuaks internetikaabel eluasemeni, seni aga ajab asja ära üle õhu leviv internet.

„Puudust ei oska küll millestki tunda. Nõos on olemas  juuksuriteenus, mida oleme kasutanud, ilusalong, head võimalused sportimiseks, olemas on ka postkontor, kaks apteeki, kolm raamatukogu jne. Lapsed käivad Nõo valla haridusasutustes, kooli läheduses asub muusikakool, kuhu vanem laps saab iseseisvalt peale tunde jalutada.
Meile meeldib Nõos toidupoes käia, siit saab kiiresti ja mugavalt kõik vajaliku kätte. Siinne kogukond on aktiivne ning üritusi on samuti palju.“

Uurisime värsketelt maainimestelt, mil viisil on maaelu linnaelust erinev.

„Linnas on hea käia, kui tekib igatsus melu järgi. Ükskõik, mis kell sa uksest välja astud, ikka kusagil midagi toimub. Maal on aga rahu ja see on tänapäeva kiire elutempo juures minu jaoks palju olulisem. Maal elades sa näed asju teise pilguga. Vaadates, kuidas loodus elab oma elu olenemata sellest, mis toimub poliitikas või  maailmas üldiselt, siis saad aru, et tegelikult on inimene selle kõige keskel ikka nii pisike „mutter“.“

Mirlian ei oskagi kohe välja tuua maal elamise raskusi, küll aga on tal palju head öelda lummava elu kohta oma kodupaigas.

„Maal elamise võlu on kohe kindlasti aastaaegade vahetumise jälgimine. Iga aastaaeg on omamoodi ilus. Talvel paksu lume all olev loodus on nagu muinasjutt. Sügisel kollased lehed puudel sillerdavad päikese käes nagu kuld. Kevadel on põnev jälgida, milline taim esimesena nina välja pistab. Ma pole varem kordagi näinud nii palju linde ja loomi ajamas omi asju, kui nüüd. Oravate pulmatants oli põnev jälgimine, kitsepere jalutas ringi, hõbehaigur sulistas tiigis… jne. Linnas juba sellist asja ei näe. Ükskõik milline on väljas ilm, kui võtan oma kohvitassi ning istun maja ette trepile, siis tunnen kuidas rahu mind oma embusse haarab.“

Mirlian on maal vaikuses elades leidnud endas üles Tartu Kunstigümnaasiumi kunstiklassis õpitud oskused ja neid teadmisi usinasti kodu sisustamisel kasutanud.

„Koolis oli meil hästi palju erinevate kunstivaldkondade tunde — ilukiri, kompositsioon, maal, lilleseade, kunstiajalugu jne. Toimusid maali- ja lilleseadelaagrid. See kõik avardas silmaringi ning andis oskused ise kätega asju meisterdada ja näha asjades midagi muud kui nad tavapäraselt on.

Tavaline kivi või puuoks ei ole minu jaoks lihtsalt kivi või oks, näen neis sisustuselemente. Mulle meeldib kividele maalida. Plaanis on teha saunamajja hundinuia lehtedest seinavaip, need vahvad taimed kasvavad meie kodutiigi kaldal. Hundinuia lehed tuleb kraasida, seejärel saab nendest punuda igasuguseid vahvaid asju: köit, patse, kasutada makramee tehnikat. Neisse saab põimida oksi, kive, teisi taimi – mida iganes soovid kasutada. Meie kodu veel ei ole täielikult selline, nagu oma vaimusilmas ette kujutanud olen, see võtab aega, aga ma olen rahul, et ühe aastaga oleme jõudnud teha rohkem kui oskasime loota.

Pereema hakkas oma kodu tegemisi kajastama Instagramis, esialgu vaid enda jaoks, et oleks ülevaade, mis on tehtud ja millised tegemised ees ootamas. Instagrami leht kannab nime meieojatalu ja on tänaseks kogunud üle 1300 jälgija, see andis Mirlianile teadmise, et tehakse õiget asja.

„Algselt sai leht loodud päeviku vormis, peagi hakkas konto jälgijate arv kasvama ja inimestelt tagasiside tulema, et meie pildid ja jutt seal juures on inspireerivad. See andis indu juurde veel rohkem meie tegemisi kajastada. Vahel on motivatsioonipuudus, aga kui loen inimeste tagasisidet, siis see annab kohe tegutsemisetahet juurde. Lisaks on see hea võimalus tutvustada teistele Nõo valda ning kutsuda inimesi siia elama.“

Praegu käivad pereema ja -isa linnas tööl, aga mõlgutatakse ka mõtteid ettevõtlusega oma kodupaigas tegelema asuda. Selle teostumiseks loob võimaluse savikrohvist aidamaja, kuhu on võimalik rajada tööruumid ning looduslikult kaunis miljöö annab paigale lisandväärtust, mida pererahvas soovib ka teistega jagada.

„Maal hing puhkab. Kui tunned, et süda kutsub maale, siis tasub see tee jalge alla võtta. Tänapäeval ei tähenda maal elamine loomapidamise rasket füüsilist tööd või  põllumajandusega tegelemist. Tegemist on, aga kõik on inimese enda valik, kuidas midagi teha soovid.“

Foto: Ave Aviste