Kõige tähtsam tööriist oli vikat

01.08.2019

Saame tuttavaks: perekond Laanemäe – ema Janne(43), isa Janek(41), lapsed Celine,(22) Emili(9), Evert(7) ja Eliise(3). Elukoht alates 2015.a juunist Lääne-Virumaa, Rakvere vald, Sämi-Tagaküla, Voogla talu.

Pereema Janne sõnul sai neil linnaelust sõna otseses mõttes siiber. “Elasime Rakveres kortermajas. Sügiseti käisin õues maja ümber lehti riisumas. Kevadel tegin tuttava juurde Kuusallu peenramaa, aga natuke kauge oli rohimas käia. Arutasime abikaasa Janekuga võimalusi – suvekodu, kus ainult nädalalõppe veeta, polnud meie arvates päris see, mida me tahtsime.  Minu lapsepõlved  olid küll Kandlel  vanavanemate pool mööda saadetud, aga Janek on puhtalt Pelgulinna poiss.

Sämisse sattusin ühel Avatud talude päeval ja jutujätkuks küsisin, et kas siin mingit maja pole müüa. Selgus, et oligi. Käisime vaatamas. Meeldis, kohe väga meeldis.

Loomulikult nii libedalt kõik ei läinud. Kõigepealt oli vaja hinnas kokku leppida ja linnakorter maha müüa. Ettevalmistus võttis aega kaks aastat, aga maja ootas truult. Ju me olime tema jaoks siis need õiged.

Algus oli töine. Et maja ja selle ümbrus oli meie ootel mitu aastat tühjalt seisnud, oli esimeseks põhitööks niitmine. Ei, mitte muruniiduk – see oleks ilmselt kohe maha minestanud – vaid vikat, tavaline vikat.

Natuke aega hiljem saime „ökoniiduki” ka –  soolaleivakingiks toodi kanamammi koos 4 tibuga, paar kuud hiljem sünnipäevaks 2 lammast. Tänaseks on lemmikute farm tugevasti kosunud- tosin lammast ja samapalju küülikuid, mõnikümmend kana ja paar kassi. Miks? Sest loomad lihtsalt käivad maal olemise ja elamise juurde. Nii nagu värske õhk, õuemuru ja teatud mõttes rahu ja vaikuski.

Meile meeldib siin ja linna tagasi ei kipu. Kui, siis ainult asja pärast – toidukraam tuleb ju ikka osaliselt poest osta. Aga auto on maal elamise juures asendamatu ja neid võiks/peaks olema lausa mitu. Eriti siis kui lapsed linna kooli lähevad. Põhikooliga pole probleemi – koolibuss viib ja toob peaaegu ukse ette, kui vaja. Uhtnas on ka lasteaed.

Loodetavasti annab maal elamine meie lastele meenutamist väärt ja mitmekülgse lapsepõlve. Palju uusi kogemusi ja oskusi alates loomapidamisest, kuni selliste majapidamistöödeni, millega linnakorteris pole kunagi võimalustki kokku puutuda. Kui ikka sõber tuleb külla ja minekule sättides ütleb, et hing on rahul, sest oleks nagu maal vanaema juures käinud, siis järelikult oli siin tore olla. Ja meil on see tore olemine iga päev.

Igatahes MEIE pere küll ei kahetse, et meist „maakad” said. Tunneme selle üle ainult uhkust ja rõõmu.”

Laanemäede pere mõtteid vahendas Sirje Rebane