02.07.2021
Ave Holm on sündinud Tapa linnas, aga peab ennast ikka maatüdrukuks.
„Koolitee algas Tapa 1. Keskkoolis, kus alates 5. klassist käisin spordiklassis. Kuna Tapa koolis on au sees käsipall, siis sattusin sinna keerisesse minagi, lisaks tulid mu ellu veel laulukoor ja rahvatants. Laulmine ja sport saadavad mind senini.
Kõik vaheajad ja nädalavahetused möödusid maal. Sõpradega koos sõitsime jalgratastega, ujusime, ehitasime onne ja tegime heina. Suved möödusid linnutiivul maaõhku hingates. Keskkooli lõpetanud noorena ei olnud mul veel erilisi mõtteid, mis mind tõeliselt köitnud oleks. Siiski teadsin ma, et oskus süüa teha ei jookse kunagi mööda külgi alla. Nii viis tee mind Tallinna koka- ja kondiitrikunste õppima. Väikesest linnast tulnuna ei hakanud suurlinna tuled mind liiga palju köitma. Kui kool sai läbi, alustasin tööd Tapa linnas kondiitrina. See amet on väga magusalõhnaline ja vajab varast ärkamist, mis kindlasti kõigile ei sobi. Ometigi tegin kondiitritööd nii Tapal kui ka Aseris alustavas saiaäris, kus sai palju küpsiseid, kooke ja torte tehtud. Eriliselt on meelde jäänud Tapal tehtud võiroosid, mis on tuntust kogunud ka väljaspool linnapiire.
Koka tööga tegin rohkem tutvust Kohala mõisas. Mõisakoka amet on üsna mitmepalgeline – seal kehtib ütlemine, et ise teeme, ise sööme, ise nõud kõik ära toome! Mulle väga meeldis, sest tundub, et olengi nagu kriimsilm, kellel on 9 ametit.
Sõmeru koolis hakkasin hoopis teistsugustes nõudes toimetama. Väikesed potid ja pannid jäid sinnapaika ja asemele tulid suured. Jätkuvalt lastele süüa tehes panustan toidu värskusele ja tervislikkusele. Sügisel alustame kohalike tädide käest köögiviljade ostmisega, et hooajalisust ja lühikest toiduteed kindlasti ära kasutada. Möödunud õppeaastast paneme koolis rohkem rõhku mahetoodete kasutamisele ja Eestimaa talunike toetamisele.
Peale toidu valmistamise on oluline roll minu elus kogukonna liikumisel ja vabatahtliku tööl. Osalen aktiivselt MTÜ Uus Uhtna tegevustes, kus MTÜ eestvedamisel toimub erinevaid üritusi, mis toetavad nii füüsilist kui vaimset tervist. Üks minu lemmiktegevustest on looduses liikumine ja uute ning põnevate kohtade pildile talletamine.
Meie peres saab pesamunast tütar laulda: „Vennad on mul suured mehed, mina sõsar väikene“. Nii on poisid juba kodust välja lennanud, et endale elus koht leida, mis pakuks rahuldust ja tooks sära silma. Tütar on veel emmele- issile silmarõõmuks. Abikaasa armastab nii kala püüda kui ka veoautoga võõraid maid mõõta. Mais tõsteti mind ka ämma staatusesse, mille üle saab ainult rõõmu ja uhkust tunda!
“Loodus on inimesele elurõõmu allikaks” – J. Käis – Ja kus siis veel rõõmu tunda ja loodust nautida, kui mitte maal elades!”
Pildil on vasakult Annabel, Ave ja minija Liisi; tagareas Raimo, Raivo ja Risto.
Tekst: Ave Holm
Foto: erakogu
