01.08.2019
Taavi Duvin, 35, Sadala kooli matemaatika ja IT õpetaja
Kodismaa küla, Jõgeva vald
Põliste linnalastena olime mõlemad abikaasaga veendunud, et soovime asuda maale elama. Jõgevamaale sattusime elama, sest vaadates majade hindasid oli kaks võimalust – kas suur pangalaen või suurem kaugus Tartust ehk töökohast. Otsustasime pankurite asemel nuumata kütuseärikaid, sest siis on meil tulevikus vähemalt oma kodu olemas. Tagantjärele oli tegemist väga mõistliku otsusega, sest nüüdseks on elu läinud selliselt, et ei pea ka igapäevaselt kahte tundi autosõidule kulutama ja töölkäimiseks kulub 10 minutit.
Esialgu oligi kõige suurem raskus seotud töölkäimisega – loomulikult ka remont, sest ega noortel pole nii palju raha, et renoveeritud elamist soetada. Meenub, kui ühe Tartule lähemal asuva maja laenutaotluse kohta arvas pank, et seal ei ole võimalik elada, sest isegi tualett asub õues. Tegelikult on ikka võimalik küll – praegusel majal meil küll tualett päris eraldi majakeses ei asunud, aga tegemist oli kuivkäimlaga ja pesemisvõimalus oli saunas. Nüüd, kui vannituba on olemas, on saunatamine palju harvemaks jäänud ja sellest on tegelikult kahju.
Maal elamise kohta võiks kokkuvõtvalt öelda, et elu on seiklus. Tegelikult on maal tore elada – kui vaid seda bürokraatiat ja valda ees ei oleks. Nii kurb kui see ka pole, aga igasugused regulatsioonid ja ametnikega suhtlus on väga keeruline. Päris tihti tundub, et elu maal on nagu elu seriaalis “Naabriplika” – aga vähemalt naabrid on toredad ja inimesed ise õnnelikud ja kokkuhoidvad.
Tegelikult ei ole võimalik väga lühidalt maal elamist kokku võtta – igasuguseid vahvaid lugusid on nii palju, et saaks lausa raamatu või mitu kirjutada, aga kokkuvõtvalt – kui ise oled valmis tööd tegema ja õppimisvõimeline, siis ei ole maal elamine sugugi raske – isegi lehmalüps on võimalik youtube’i abil selgeks õppida 🙂
Taavi Duvin, tütred Luna, Maia, Emma ja kits,kel nimeks Emme-pane-mind-kiigule-tita
