18.03.2024
Viis aastat korraldatud Maal elamise päev on muutunud ühiskonnaks üheks maaelu arendamise ja populariseerimise majakaks. Igal sügisel aset leidev üleeestiline sündmus avab külastajale maaomavalitsused, et tutvustada maal elamise ja tegutsemise võimalusi.
18. märtsil allkirjastasid 11 suuremat Eesti maaelu arendusorganistsiooni ühise kavatsuse koostöökokkuleppe Maal elamise päeva korraldamiseks.
Koostöökokkuleppe raames tegutsetakse, et tagada maapiirkondade regionaalselt tasakaalustatud elukeskkond ja hoida kõrgel maaelu positiivset mainet.
30% Eesti elanikkonnast elab maal iga päev. Lisaks on teada, et pea pooltel linnas elavatel inimestel on kuskil mapiirkonnasl teine kodu, kus viibitakse pea pool oma aastaringist. On selge, et üks fookuspäev aastas veel muutust ei loo. Kuid neile, kes on valikute ees, kas tulla maale jääda maale või jääda linna, võib anda see päev just viimase puuduoleva kinnituse otsustamiseks. Tähtis on ka piirkonna laiem maine ning inimeste üldine meelsus omavalitsuse avatusest ja koostööst oma ettevõtjate ja kogukondadega.
Linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru esitles 2023. aasta lõpus Teaduste Akadeemias uurimustööd, kus ta oma kokkuvõttes toob muu hulgas esile, et tänases ülemaailmses pildis on toimumas pööre ehk siis vastulinnastumise protsess ja selle üheks mõjuteguriks on kriiside (majandus-, kliima- ja eluasemekriis, pandeemiad, sõda) eest pagemine. Eesti pole siin erand ning ka meil on sellest vaates tasapisi suurenemas järjest nooremate inimeste osakaal ning seda haritumate ja kõrgemapalgaliste osas.
“Ka meie oleme seda muutust märganud. Maal elamise päeva külastajate seas on kasvanud just nende inimeste hulk, kes tulevad teadlikult avatud piirkonnaga tutvuma ja soovivad saada tõest pilti ning informatsiooni avalike teenuste kättesaadavuse, ettevõtluskeskonna ning elukoha võimaluste kohta,” sõnas Maal elamise päeva projektijuht Krista Pegolainen-Saar. “See millise otsuse lõpuks külastaja teeb on juba koosmõjus teiste maaelu arengut toetavate teguritega. Meie saame olla nende valikute käivitajad,” lisas projektijuht.
“Elu linnas sõltub väga otseselt elust maal. Meie linnade elekter ja soojus tuleb maalt, toit meie lauale tuleb maalt, suur osa tööstustestki asub väljaspool linnu,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Linnaruumis seda kõike pakkuda ei oleks lihtsalt võimalik. Üha tühjenevad maapiirkonnad on ka selge risk meie julgeolekule. Mida ühtlasemalt on Eesti inimeste ja teenustega kaetud, seda paremini suudame vastu panna ka kõikvõimalikele kriisidele, seda nii sise- kui välisjulgeoleku vaates. Täna sõlmitud maaelu edendamise kokkuleppega saame anda head hoogu juurde, et ühelt poolt korraldada põnev ja atraktiivne sügisene maal elamise päev ja teisalt, et seeläbi toetada, et inimesed saaksid ja tahaksid jätkuvalt rõõmuga maal elada.”
Ühiste kavatsuste koostöökokkuleppe osapooled on Eesti LEADER Liit, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Külaliikumine Kodukant, Rakvere vald, OÜ Navicup, MTÜ Kogukonnateritajad ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
