“Maale asudes mõtlesime, et tahame tegeleda millegi praktilisega”

2021

Külli Elleri ja Hardi Nigulase talus valminud õunastroop on rahvusvaheliselt tunnustatud toode. Nende väikene puhkemaja Soomaa piiril on samuti populaarne.

Miks te kolisite maale elama ja mis seisus Talu siis oli?

Meie suur idee maale kolides oli taastada, õigemini taasluua, Hardi esivanematele kuulunud Piesta Kuusikaru talu. 1868. aastal päriseksostetud talu oli pere omanduses kuni nõukogude okupatsioonini.  Maade tagastamise ajaks siin paraku enam suurt säilinud ei olnud.  Talu taastamisega alustasime kevadel 2014 sisuliselt tühjalt kohalt – endisaegsed taluhooned olid hävinud ning põllud ja karjamaad võssa kasvanud. Siiski mäletasid eakamad naabrid veel vanaema Liina ja vanaisa Mihkel Leiburi uhkeid õunapuid, mis andis lootust, et ka talu uuel rajataval õunaaial võiks ilus tulevik olla.

Miks just Vändra ja mis Teile seal piirkonnas kõige rohkem meeldib?

Kohavalikuga me pead murdma ei pidanud, selle oli Hardi vaarisa Gustav juba rohkem kui 150 aastat tagasi meie eest ära otsustanud J Meeldib siin ümbritsev loodus ja avarus, Soomaa mõnusad matkarajad ning loomulikult toredad inimesed. Emotsionaalselt oluline on ka Pärnu jõgi – olles sündinud ja kasvanud merelinnas Tallinnas, tuleb tunnistada, et tänu jõeäärsele elukohale oleme nüüd siin Vändra metsas igapäevaselt palju rohkem veega seotud. Ka logistiliselt on väga mugav asukoht – kuna laulusalm seob Vändra eelkõige Pärnuga, tuli isegi väikese üllatusena see, kui keset Eestit siin tegelikult oleme. Eriti tore on see, et kaugemale võib sõita, aga otseselt ei pea, kuna kõik esmavajalik on Vändras olemas.

Millega te enne maale kolimist tegelesite?

Hardi on aastaid töötanud tippjuhina ja olnud ettevõtja, Külli töökogemus on peamiselt äriturismi ja turunduse valdkonnast. Teiste sõnadega, maale kolimine oli meie jaoks totaalne muutus elustiilis.

Kust tuli idee, et hakkate õunu kasvatama ja õunatooteid tegema?

Maale kolimisele mõeldes otsustasime, et tahame siin tegeleda millegi praktilisega, mitte lihtsalt metsas elada ja arvuti vahendusel kaugtööd teha. Kuivõrd meil puudus igasugune kokkupuude põllumajandusega, aga aiandus ja konkreetselt õunapuud koos sügisese mahlateoga olid lapsest saadik tuttavad, siis teisi variante väga tõsiselt ei kaalunudki. Aga ehk oli põhjus hoopis geenides – Hardi vanavanemate omaaegne õunaaed oli vanematel naabritel hästi meeles ning Külli vanavanaisa omakorda oli Keila aiandus- ja mesindusseltsi esimene esimees ja tema istutatud õunapuudest mõned annavad saaki siiani.

Inspiratsioon talu oma toodete loomiseks tuli Kesk-Euroopast, kus pea igas külas võib näha pisikesi talupoode, kes oma väravas sealsamas kohapeal valminud kaupa müüvad – uskusime, et see peaks olema võimalik ka Eestis ja suur rõõm, et täpselt nii ongi läinud.

Olete võitnud oma toodetele mitmeid auhindu, mis näitab kvaliteeti. Mis auhindasid ise kõige tähtsamaks peate ning kus olete omandanud teadmised sellisel kvaliteedil tooteid teha?

Mitmete Eesti tootekonkursside auhinnad teevad muidugi südame soojaks, aga kõige olulisemaks saavutuseks on kindlasti meie õunastroobi ootamatult rahvusvaheline edu. Esimese Eesti tootena teenis Piesta õunastroop kõrgeima tunnustuse maailma kõige usaldusväärsemal toidu- ja joogikonkursil Great Taste, kus 2020. aastal osales 106 riigi 12 777 toodet, millest vaid 205 ehk 1,6% pälvisid 3-tärni hinnangu.

Lisaks pakute ka majutust, mida külastajad booking.com keskkonnas väga kõrgelt hindavad. Keskmine hinne 9,7 10 palli süsteemis kuulub ulme valdkonda. Kuidas suudate maal sellisel tasemel majutusteenust pakkuda?

Meie suur eelis ongi fakt, et Piesta Kuusikaru talu puhkemaja asub just maal – Eesti ja muu maailma linnadest tulevad külastajad hindavad väga kõrgelt siinset rahu ja vaikust. Üks armas hiinlastest abielupaar, kes elasid ja töötasid parajasti Pariisis, ütles oma tagasisides, et peaksime küsima kümnekordset hinda, kuna see keskkond, mida pakume, on niivõrd eriline. Lisaks ümbritsevale loodusele meeldib meie külalistele privaatsus, mida nad siin Vändra metsas Pärnu jõe kaldal nautida saavad – pererahvana oleme külaliste jaoks olemas täpselt nii palju kui nad seda soovivad, aga ei sega neil omaette olla.

Mida soovitaksite neile, kes mõtlevad, et võiks maale elama kolida?

Kui tunnete, et maaelu võiks teile sobida, tulge oma silmaga vaatama – veetke koha peal mõned päevad, liikuge lähikonnas ringi, suhelge kohalike inimestega ning kujutage ette, kuidas teie igapäevane elu siinkandis võiks kujuneda.  Aga lisaks emotsioonidele mõelge ka praktilisele poolele, milliseid kulusid ja hädavajalikke investeeringuid elumuutus kaasa võib tuua – meie puhul näiteks tuli üllatusena veepuhastussüsteemi paigaldamise vajadus, kuna uuena rajatud puurkaevu vesi ei olnud toidutootmiseks nõutava kvaliteediga.

Küsitles Hando Murumägi