Ajujahilt tuule tiibadesse saanud noor Pärnumaa ettevõte ei tee ega müü mitte lihtsalt puidust põletustooteid, vaid kaudselt ka romantilisi hetki looduses.
Naine tuleb õhtul koju, värviline tuuleküünal sangapidi käe otsas. Ütleb mehele, et teeks täna midagi teistsugust: jätaks teleka ja arvuti sinnapaika ja läheks hoopis loodusesse. Näiteks mere äärde. Kuulaks lainete müha, naudiks tuuleküünla leegi mängu ja teineteise lähedust.
Umbes selliseid situatsioone loodavad väga paljudes kodudes juhtuvat elukaaslased Eva Laks ja Riivo Kruuse, ettevõtte Woodbright omanikud. „Meie tooted on kui piletid loodusesse, need annavad põhjuse välja minna,” selgitab Riivo, ettevõtte tootmisjuht ja tunnuslause autor.

Looduses, täpsemalt mere ääres tekkinud idee panigi kaks aastat tagasi ettevõtte loomisele aluse. „Hakkasime rannas lõket tegema, aga leidsime ainult niiskeid oksi, mis ei tahtnud kuidagi põlema minna,” selgitab tegevjuht Eva Laks. „Sellest tekkiski mõte, et elu saaks mugavamaks teha, kui oleks lihtsasti süttiv materjal mõnusalt käe otsas kaasa haarata.”

Woodbrighti esimene toode oligi mõeldud rohkem mere ääres kasutamiseks – ranna- ehk tuuleküünal põleb eriti efektse leegiga tuulisel rannal. „See töötab ahju põhimõttel. Mida suurem tuul, seda parem tõmme. Põlema käib nöörijupist, põleb seest väljapoole,” selgitab Riivo. Tuuleküünal pole ju iseenesest midagi uut – kuiv kuuse- või männiklots, mille sees vahatatud „korsten” –, aga Woodbright on sellest teinud disainitoote: eri värvitoonid, kauni kujundusega sildid. „Meie eesmärk on pakkuda dekoratiivset elavat tuld,” märgib Eva. Ettevõtte nimi Woodbright tähendab puidusära – me anname puidule sära!”

Kohe 2012. aasta sügisel saatis Eva rannaküünla idee ka Ajujahi konkursile.„Endalegi üllatuseks läks meil väga-väga hästi, saime 213 äriidee seas kaheksanda koha,” ütleb ta.

Uusi mõtteid tuli aina juurde. Peagi oli valmis järgmine toode – sisse saetud soontega lepapakk, mil nimeks Eco-valgus ja mis süttib tänu südamikus olevale süütetabletile vaid ühest tikutõmbest. Eva sõnul sobib see hästi kas õues või kaminas põletamiseks, telkimas olles võib selle kohal näiteks ka vett keeta või süüa teha.

Sarnane toode on ka Lõkkevalgus – süütetabletiga kuuse- või männipakk, millega saab kergelt ja kiiresti lõket süüdata.

Eco-grill on grillsöega täidetud õõnes lepapakk, süütamiseks on kaasas puutoht. „Grillides tuleks äärt veepudelist kasta, et see oleks võimalikult kaua niiske. Lõpuks põleb ka ümbrispuit ära,” selgitab Riivo. Järele jääb vaid õhukesest metallist grillrest.

Woodbrighti tooted valmivad praegu Pärnumaal Halinga vallas Salu külas Jõe talus ehk Eva vanematekodu kõrvalhoones. Hiljuti ostis Woodbright naaberkülas Libatses vana karjalauda ja kavatseb tootmise lähitulevikus sinna üle viia.

Oma firma pärast on noored ettevõtjad teinud elus täieliku kannapöörde.

Woodbrighti tegevjuht Eva Laks süütab Eco-valguse esimese tikuga.

Eva töötas seitse aastat Tallinnas juristina, Riivo kaheksa aastat Harjumaal pabertooteid tegevas ettevõttes tootmisliinide seadistusspetsialistina. Tänavu septembris kolisid nad koos lastega (2- ja 4-aastane) Sakust oma majast Pärnumaale Eva vanematekoju, nüüd on neil ka korter Pärnu-Jaagupis. „Juristitöö ammendas end minu jaoks, see ei olnud nii vaheldusrikas. Kui hakkasin ettevõtlusega tegelema, siis leidsin, et see ongi see, mida ma tahan teha!” räägib Eva. „Kui sa tahad, et elus midagi muutuks, et saaksid tegeleda sellega, mis sulle väga meeldib, siis tuleb riskida. Pealegi oleme me hea kooslus: minul on paberimajanduse ja asjaajamise kogemus, Riivo on hästi kursis tootmisprotsesside ja tootmise juhtimisega.” Riivo pole endist töösuhet veel täielikult läbi lõiganud ja käib osaajaga siiani ka palgatööl.

Kogu puitmaterjali ostab Woodbright riigimetsa majandamise keskuselt, osa kasutavad nad ära metsakuivalt ja osa lasevad kuivatada. „Kõik teevad maal halumasinaga ekspordiks halupuid. Meie mõte oli, et teeme halupuudest midagi muud,” räägib Riivo. Nüüd pakub Woodbright lisaks põletuspakkudele ka esimesi puidust dekoratiivtooteid.

„Pistsime aga metsakuivi kasehalge kaminasse, ent kasepuu on ilus ja tekkis mõte, et sellele võiks anda lisandväärtust,” räägib Eva. „Hakkasime tegema täiesti töötlemata kasehalgudest küünlaaluseid. Andsime lihtsale asjale teistsuguse väljundi.” Kasehalgu puuritud aukudesse asetavad nad väikesed klaasid ja nendesse loodussõbralikust sojavahast teeküünlad.

Töö käigus leiavad noored ettevõtjad puidule üha uusi kasutusvõimalusi. Eva näitab lihtsat töötlemata kasepuidust seibi, mis on vaid kergelt üle lihvitud. „Saksamaal kasutatakse neid leivaalustena,” märgib ta. Osa kaseseibidest on saanud riputuseks jupi takunööri ja sisse ava, millesse mahub parajasti väike Jägermeisteri pudel.

Need tooted valmisid käsitöö ja kingituste messi tarbeks, mis peeti novembri keskel Berliinis. Saksamaa ongi peamine turg, mille Woodbright on sihikule võtnud. „Eestis oleme palju käinud laatadel ja messidel, aga meie inimesed vaatavad, et nii lihtne toode, seda saab ju ise teha. Meie inimesele on puit liiga tavaline,” räägib Eva. „Saksamaal hinnatakse rohelisi tooteid, seal on see kasvav trend. Saksamaa on suur turg ja sealne majandus kasvab, mitte nii, nagu näiteks Soomes.”

Saksamaalt naasnud, läks Eva oma ettevõtte toodangut tutvustama Brüsselisse.Sealne kaubanduskoda korraldas koostöös Eesti saatkonnaga Brüsselis looduslikke ja tervislikke Eesti tooteid tutvustava ürituse.

22. novembriks jõudis Eva juba Helsingisse mardilaadale. „Kui tuled palgatöölt ära ja püsivat sissetulekut enam pole, siis teed kõik võimaliku, et oma ettevõtmine käima saada. Et tekiks jätkusuutlik äri,” põhjendab ta väga pingelist kava.

Woodbright tahaks oma toodetega jõuda ka Prantsusmaale, Hispaaniasse, Itaaliasse. „Vaatame Lõuna-Euroopa poole, kus puidust tooted ei ole nii tavalised kui Skandinaavias,” selgitab Eva.

Noored ettevõtjad tunnustavad ettevõtluse arendamise sihtasutust (EAS), kes on olnud väga suureks toeks. „Kõigepealt Ajujaht, siis innovatsiooniosakute toetus tuuleküünla disaini ja pakendi välja töötamiseks. Edasi saime starditoetust, selle eest ostsime seadmeid,” loetleb Eva.

Toetuse eest ostis Woodbright höövel-paksusmasina, puurpingi ja käsitööriistu, näiteks lihvija. „Kuna partiid veel nii suured pole, saame hakkama,” ütleb Riivo.

Lisaks aitas EAS Woodbrightile Saksamaal koostööst huvitatud äripartnereid leida. Eva ja Riivo on võtnud eesmärgiks oma ettevõttele kolme aastaga jalad alla saada,  kolmeaastaseks saab Woodbright tuleva aasta novembris. „Sinnani pingutame ja kui siis peaks kõigest hoolimata olema näha, et sellest asjast midagi välja ei tule, lõpetame ära. Siis pole mõtet,” tunnistab Riivo.

Eva sõnul on aga kindel see, et palgatööle nad ettevõtjaelu maitsnuna enam tagasi ei lähe. Ega äriideed pole maailmast otsa saanud!

Tekst Anu Bollverk, fotod Andrus Eesmaa

Lugu on varasemalt ilmunud ajakirja Maale 2014/2015  talvenumbri rubriigis “Ettevõtlik”.

Korbe kogukond Halinga vallast Pärnumaalt on osalemas ka  messil “Maale elama” 2015