Soovitused maale elama asujatele, eriti hajaasustuses, st eraldi maamajja minejale.
- Maale asuja peab enda või pere keskel läbi arutama elamise turvalisuse.
- Kodu ohutus: elektriohutus, tuleohutus, veeohutus, loodusnähtustest tulenevad ohud (tugev tuul, äike, lumetorm jms).
- Käitumine ohuolukorras, teavitamine.
- Naabrivalve: kogukonna tundmine ja jälgimine; kahju looduses.
- Maale elama asudes peab olema kindel, et elektrisüsteem (alates alajaamast kuni seinapistikuni) tagab soovitud varustuskindlust, mida asunik plaanitud elustandardi juures vajab. Moodne veepump vm seade ei pruugi kehva vooluga käivituda.
- Tuleohutuses on esmatähtis küttekollete korrasolek ja hooldus. Sest „Varas jätab nagi, kuid tuli võtab kõik”. Ka tasub teada kust ja kuidas saab tulekustutamise vett.
- Veeohutus on tähtis kui peres on nooremaid. Lapsed peavad teadma, millised on veekogu ohud. Ja seda peab selgitama eri aastaaegadel – libedad kaldad, nõrk jää, suurvesi jne.
- Maal elades tuleb arvestada sellega, et tugev tuul ja paks lumi võib teha suurt kahju, kui pole piisavalt ette valmistatud. Ega ilmaasjata ehitanud esivanemad toekaid katuseid!
- Maakoha asustamisel mõeldakse tihti sellele uus nimi. Elamisele viitade paigaldamine on soovitav, kuid siiski sama nimega, mis on talu tegelik nimi. Operatiivsõidukite vajadusel ei tea päästekorraldaja uut ja kaunist nime. Seepärast tasub talu katastrinime auga kanda, olgu see kui vähemoeka kõlaga.
- Vaatamata sellele, et õnnetus tabab harva, on siiski mõistlik selgeks teha olulised kontaktid: naabrite nimed, telefon ja e-post, külavanema ja valla tähtsamad telefoninumbrid. Läbi tuleb mõelda ja nähtavale kohale kirja panna põhiline teave, mida öelda, kui on vaja helistada 112 ja juhatada teed päästeautole.
- Maal elades on inimeste hoolivuspiir laiem kui linnas. Tuntakse muret kui eaka naabri korstnast ei tõuse suitsu või kui küla servast metsast on tunda metsapõlengu suitsulõhna… Maal tuleb rohkem märgata ja abi anda kui linnas.
- Maamaja kasutusele võtul peab olema kindel, et elutegevuse põhielementi, vett, on piisavalt.Tasub meelde jätta oluline seaduspärasus: niipalju kui inimene võtab kasutusele puhast vett, siis samapalju tekitab ta reovett. Linnlikus elus kulub majapidamises vett kõige rohkem veega tualeti tarvis. Umbes kolmandik puhast joogivett loputatakse WC-s kanalisatsiooni ja sealt edasi reoveepuhastisse. Maal elades on maa ja majaomanikul endal kohustus reovesi kas kokku koguda või ära puhastada. Väiksema reostuskoormusega on pesuvesi (seebivesi), mida ka halliks veeks nimetatakse. Seda on lihtsam majandada, kui vett mis tuleb vesikäimlast (must vesi). Pesemine on vajalik ja vältimatu. Hall vesi on paratamatus, mida tuleb teadustada ja käidelda. Kuid vesitualeti asemel võib rajada veevaba tualeti. Võit on kahekordne: säästate joogivett ja vähendate reovee kogust. Musta vee süsteemi asendamine halli vee süsteemiga hoiab kokku vett, on ehituslikult lihtsam (odavam) ja ka omaenda elamise elukeskkond on puhtam.
- Hajaasustuse programmist toetatakse kodumajapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide ja juurdepääsuteedega seotud tegevusi. Juhul kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud, toetatakse ka autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi.
Rahastuse saamiseks peab taotleja:
– olema jooksva aasta alguse seisuga vastavasse majapidamisse sisse kirjutatud
– ja seal ka alaliselt elama.
Kui maale elama asuja soovib oma taotluse esitada hajaasustuse programmist rahastuse saamiseks, peab ta neile tingimustele vastama. Samas võib elutähtsa hüve, nagu joogivesi, puudumine olla põhjuseks, mis inimene ei ela alaliselt selles majapidamises.
Täpsem info: http://www.eas.ee/et/avalikule-ja-mittetulundussektorile/avalike-teenuste-arendamine/hajaasutuse-programm/taotlejale
