Männisalu Puhkus – nagu tuleks sõpradele külla

28.08.2026

Haapsalust umbes kümneminutilise autosõidu kaugusel asuvast Mägari külast leiab väikese Männisalu puhkekeskuse, kuhu jõudes tekib automaatselt tunne, et oled jõudnud sõprade juurde.

Kui enamikes ööbimiskohtades tuleb tänapäeval saabujal ise välja mõelda, millisest karbist leida võtmed ja kuhu kood sisestada, siis Männisalu Puhkuse nime kandva puhkekeskuse omanikel Marge Kõllamäel ja Veiko Tammissaarel on teistsugune lähenemine. 

Nemad tulevad ise, kui vähegi võimalik, külalistele parklasse vastu, vihmase ilma korral on isegi vihmavarjud kaasas, ning juhatavad külalised majja, kus kohvimasinas on ootamas kohvioad, laual snäkid ja soovi korral on ka tünnisaun soojaks köetud. Tunne, mis külalisel tekib, on ka hoopis teine – nagu tuleks sõpradele külla.

Krunt, kus tegutsetakse, kuulub Veiko perele – ta ise on sündinud teisel pool teed. Ööbida saab Grillimajas, kus saab korraga majutuda neli inimest, ja uhiuues külalistemajas, kuhu mahub mugavalt umbes 10 inimest. Perekond ise elab nii-öelda peamajas, mis asub samal krundil ja mille juures olevat sauna, terrassi ja baari saavad kokkuleppel kasutada ka külalised. Lastega peredele on olemas ka mänguväljak.

Külalistemaja, mida Marge ja Veiko nimetavad ka saunamajaks, on sisustatud nii, nagu omanikud oleksid mõelnud eelkõige iseenda vajadustele. Olemas on kõik eluks ja mõnusaks puhkuseks vajalik ning ruumid on ühtaegu nii kodused kui ka maitsekad. Lisaks saun, tünnisaun ja korralik grill. „Me tahame, et inimesed tunneksid ennast siin nagu oma kodus,” võtab Marge kokku.

„Küsi ja sulle antakse,” tundub olevat Marge ja Veiko mitteametlik filosoofia. Kui on vaja kohvile piima või liha kõrvale ketšupit, siis seda ikka saab, igal liigutusel ei ole hinnasilti küljes.

Nelja tegutsemisaasta jooksul on Männisalus käinud väga erinevat rahvast – nii eestlasi kui ka välismaalasi, nii peresid, sõpruskondi kui ka töökollektiive. On nii prantslasi, kes on tulnud siia Ironmani triatloniks ettevalmistusi tegema, kui ka Haapsalu elanikke, kes otsivad linnakeskkonnale vaheldust.

Külaliste puuduse üle Männisalus kurta ei saa, enamasti on majad rahvast täis. Suvel on majutajate seas peamiselt puhkajad, aga sügisel, eriti oktoobris ja novembris, leiavad tee puhkekeskusesse näiteks loodusfotograafid. Käiakse ka ettevõtte suvepäevadel, loomepäevadel ja lihtsalt koosolekutel. Rahvast jagub veel ka jõulude ja uue aasta perioodi, jaanuari keskpaigast kuni märtsi lõpuni on kõige vaiksem.

Männisalu kogemus näitab ka laiemat muutust inimeste reisiharjumustes. Kui varem oli tavaline tulla kaheks või kolmeks ööks, siis nüüd on järjest rohkem neid, kes jäävad üheks ööks. Veiko sõnul on põhjus lihtne: inimestel on vähem raha käes.

Milleks kõik külalised ei ole valmis, on see, et maal võib mõni asi olla teistmoodi kui linnas hotellis. Kellel on häda suure grilliga, kes ei saa kaminas tuld põlema, kuid ka sellega tuleb pererahvas hea meelega appi. Ka palju unikaalsemate murede korral leitakse lahendus – kui külaline ei söö poest ostetud liha ja kalale minna ei saa, siis hangitakse elus kana ja kõik saavad lõpuks söönuks.

Privaatsust pakub selline elukorraldus, kus külalised ja pererahvas tegutsevad ühisel territooriumil, vähe. „Oleme õppinud ajaga ennast tundma. Kui tajume, et miski enam ei sobi, siis tuleb see lõpetada,” selgitab Marge. Üldiselt Marge ja Veiko külalistega suhtlemist siiski naudivad ja peavad erinevate inimestega suhtlemist rikastavaks ja põnevaks, eriti kui külalised on kaugemalt pärit.

Marge ja Veiko mõtlevad ka selles suunas, millist lisaväärtust oma külalistele pakkuda. Nii ongi sündinud mõte lisada majutusele uusi teenuseid – pakkuda LPG-hoolitsusi, ehitada pitsaahi, korraldada ühiseid kokkamisi – kõik selleks, et muuta Männisalu rohkemaks kui lihtsalt kohaks, kus öö veeta. Männisalus ongi näha, et käib pidev otsimine: mida võiks külaline siit veel saada, mida ta ehk ise ei oska küsida. Koostööd Mari-Liisi Hingelis Ilumaailmaga peaksidLPG näo, keha- ja spaa-hoolitsusi saama esmakordselt proovida juba 19. septembril.

Palju lisaväärtust sünnib ka koostöös lähiümbruse taludega. Just kogukonna tuge peab Marge maal elamise juures kõige suuremaks väärtuseks. Kõik koostööd, kas pika- või lühiajalised on sündinud kuidagi loomulikult, midagi ei ole spetsiaalselt otsima mindud. 

Samas ei ole Veiko ja Marge kogu oma elu ainult majutuse peale pannud ning samal territooriumil tegutseb veel kaks ettevõtet. Marge juhtimisel tegutseb tervislikke putukasnäkke pakkuv Green Bite ja Veiko käe all Fastrabbit, mis algselt pakkus eelkõige maale matkatooteid, kuid nüüd pakub Veiko selle alt eelkõige IT-teenust.

Green Bite’ist võib Marge rääkida pikalt ja entusiastlikult. Putukanäkid on ilmselgelt nišitoode, kuid Marge sõnul on sellel oma turg täiesti olemas: keskealised terviseteadlikud naised. Veiko töötas pikalt Tallinnas suurettevõtte süsteemiarhitektina, kuid järjest enam hakkas teda häirima tunne, et töökorraldus ja reeglid seavad liiga palju piiranguid ning oma firma alt IT-teenust pakkuda annab palju rohkem vabadust. Päris palgatööst pere siiski loobunud ei ole – Marge on mitmendat põlvkonda ettevõtja, kuid käib selle kõrval ka osakoormusega Holm pangas tööl ning hindab stabiilsust, mida see pakub.

Männisalu Puhkus on laienenud ka Haapsallu ja sellest suvest renditakse välja korterit Niine tänaval. Suvel on see ennast hästi ära tasunud, külalisi on jätkunud ning vabu aegu peaaegu ei ole. Samas teavad nad hästi, et suvehooaeg hakkab lõppema ja koos sellega muutub ka nõudlus.

Plaanid sellega aga ei piirdu ja pilk on juba suunatud ka Eestist välja. Koostöös Eesti kogukonnaga on mõte hakata majutusteenust pakkuma ka Balil.

Kõrvalt vaadates võib tunduda, et tegemist on lõputute projektide jadaga, kuid tegelikult on Marge ja Veiko eesmärk vastupidine. Kui praegu on suurem osa ettevõtmisi väga „hands on” – ise pead kohal olema, ise pead lahendama, ise otsustama –, siis pikemas perspektiivis tahavad nad jõuda selleni, et osa sissetulekust oleks passiivsem ja sõltuks iga päev nende enda kohalolemisest.

Marge sõnastab kõige ettevõtmiste taga oleva eesmärgi väga lihtsalt: laste tulevik peab olema kindlustatud. Ettevõtlus ei ole vaid võimalus osta endale vabadust, vaid see on ka viis pakkuda perele kindlustunnet.

Veiko toob aga vestluse lõpuks välja veel ühe enda jaoks olulise eduka ettevõtluse mõõdupuu: see, mida sa teed, peab olema endale lõbus. Kui ei ole lõbus, siis ei tule ka midagi head välja.

Autor: Liina Valdre