Naised ja ettevõtlus maal – jah, muidugi!

2021

Saaremaal Nasva külas asub hoolitsetud koduhoovide naabruses üks tore koht. Nagu alati, siis kõige huvitavamad kohad on natuke peidetud ja kes vaeva ei näe, see preemiat ei saa. Puude tagant paistavad päikesepaneelid ja tootmishooned. Ümberringi on vaikne ja rahulik, aga kindlasti mitte igav, sest ühe hoone lahtisest aknast on kuulda naiste juttu, naeru ja tegutsemist. Siin asub BabyCool. Kaks noort ema, Kaia Sink ja Annika Vestel otsustasid koos hakata tootma külmutatud beebitoitu, sest poest sellist toodet lihtsalt saada ei olnud.

2017. aastal said kokku kaks Saaremaa naist, kes üsna samal ajal tulid samale mõttele hakata beebitoitu tootma.

Annika oli kolmanda lapse kõrvalt läinud ettevõtluskoolitusele, kus oli vaja äriplaan kirjutada, kuid ideed ei olnud. Annika meenutab: “Üks hetk jäi kodus beebitoitu puudu ja mõtlesin, et nii hea oleks minna ja poest võtta, aga lihtsalt ei ole. Mees ütles, et pane siis poodi! Utoopiline idee! Arvasin, et hakkan vaikselt kodunurgas tegema, aga praegu on kõik nii kiiresti läinud, et koduköök oleks kohe väikseks jäänud.”

Kui Kaia tegi oma esimesele lapsele sügisel püreed valmis, mida hiljem kasutamiseks külmutas, otsustas ta Eesti Maaülikooli arendusosakonna abiga hakata toidutehnoloogiat lähemalt uurima. „Kuna vanemad on mahetootjad, sain oma köögi- ja puuviljad ning lamba- ja veiseliha kõik nende käest. Mõtlesin, et väga paljudel teistel pole seda võimalust ja seepärast kasutatakse kaubandusest ostetud toorainet või hoopis konserveeritud beebitoitu.“ Nii sai sellest alguse missiooniprojekt, kus võidavad kõik: talunikel on võimalus kasvatada rohkem toorainet, et edendada jätkusuutliku tootmist ning elu maakohtades, teiseks emmede elu lihtsamaks tegemine ning kolmandaks lastele õige toitumise harjutamine.

BabyCooli kaubmärk sai alguse 2018. aastal, kui EAS otsustas ühendatud äriplaani toetada.

Mis on maal ettevõtlusega tegelemise puhul pigem eelis ja mis on raskuskohad?

Kaia: „See, et siin kõik tunnevad kõiki. Kui sul on midagi vaja, siis keegi teab alati kedagi, kes saab aidata. Kogukond ongi kõige mõnusam. Aga lihtsalt ettevõtluse poole pealt alustamine on raske, sest oled kõik oma raha siia sisse pannud, aga tulemus on nii pikka vinnaga. Üks hetk tekib raha puudujääk, kuid maksud ja töötajate palgad pead ikka maksma. See hetk on kõige raskem, kui enne iga palgapäeva mõtled, kust ma nüüd selle raha võtan.

Kui pikk see aeg umbes oli?

Annika: “Kaks aastat kindlasti. Alates 2020. jaanuarist pole enam pidevalt pidanud muretsema, kuidas palku maksta. Töötajate palgad on alati prioriteet olnud, kõige muu pealt on läbirääkimisi peetud.”

Kas töötajate leidmine maal oli raske?

Annika: “Ei, kõik on leidnud oma tee siia sujuvalt. Ainult ise peab ettevõtjana ikka “universaalnahhaaltöötaja” olema.”

Kaia, oled saarlane, aga elanud vahepeal ka mandril. Kas teadsid alati, et tahad Saaremaale tagasi tulla?

Jah, alati. Olin üheksa aastat mandril. Kuna mu abikaasa on mu klassivend, siis teadsime, et tahame siia tulla, kui lapsed hakkavad sündima. Ja kui esimene laps sündis, siis elasime juba siin.

Annika, oled pärit mandrilt ja n.ö. linnalaps, kuid nüüd elad hoopis Saaremaal Kärlas. Kuidas maale elama sattusid?

Mul on mees siit pärit. Kolisin Saaremaale kümme aastat tagasi. Tallinnasse ma tagasi ei läheks.

Te mõlemad mitte ainult ei tööta maal, vaid ka elate maal. Mis on maal elamise puhul raskuskohad ja mis teile meeldib?

Kaia: “Laste logistika on ainuke raskuskoht. Kui laps tahab huviringi minna, siis peab mõtlema, kes viib. Muid asju ausalt öeldes ei olegi väga.

Annika: “Maal elamist ma hindan ja mul ei ole raske. Inglismaal elades nägin, mis oli linnaelu ja sain kohe aru, mida ma ei taha.”

Kaia: “Kui elasin Tallinnas, siis kodust tööle oli umbes sama pikk maa, kui mul praegu kodust Kuressaarde, aga Tallinnas sõitsin seda teed umbes pool tundi. Praegu sõidan linna kaheksa minutiga.

Kellele soovitate maal elada?

Annika: “Lastega peredel sobiks maal elada. Tegelikult sobib igaüks maale elama.

Kaia: “See ongi südames. Mõni on selline, kes elab linnas ja ei julge teha seda otsust maale elama tulla, sest see tundub nii raske.

Annika: “Mugavusstoonist välja tulla on raske.”

Kaia: “Jah, see mõnda kohutab. Tegelikult on kõik elus valikute küsimus. Kui tahad, siis ela maal ja kõik on tehtav. Midagi sellist pole, et hakkama ei saa.

Aga kuidas on kolme väikese lapse kõrvalt ettevõtlusega tegelemine?

Kaia: “Väikeste laste kõrvalt tegemine hoiab mõistuse käigus – muidu ma manduks koju ära. Mul on olnud järjest kolm last aasta ja kümne kuuse vahega. See, et Saaremaale elama tulime, oli strateegiline valik, sest mõlema vanemad on Saaremaal. Mul oli lisaks veel lapsehoidja ja kui vahel on olnud vaja tööga tegeleda, siis ma leian võimalusi ja alati on võimalusi! Nii lihtne on öelda, et ei saa ja nii raske on laste kõrvalt, aga tegelikult kõike saab.“

Annika: “Ei ole probleeme, vaid on lahendused.”

Kaia: “Nojah – väljakutsed!”

Annika: “Eks töö käigus tuleb igasugu momente ette, aga kõik on lahendatavad. Suhtumise küsimus!”

Kaia: “Eks me oleme siin päris palju nii nutnud kui naernud. Igasugu asju üle elatud!”

 

Tekst: Liisu Ots

Foto: Pilleli Läets