Perekond Ardel – ettevõtlikkus kui elustiil

2021

Selleks, et jõuda perekond Ardeli ettevõtlusega seotud tegevuste juurde, tuleb alustada algusest, õigemini Piia ja Veiko aktiivsest ning tervislikust elukorraldusest. Tundub, et õiged eluhoiakud ja põhimõtted, millele tugineda – need olid noorel perel olemas juba enam kui kolmekümne aasta eest. Täpsemalt siis, kui Võrumaa kodu kaotuse järel leiti saatuse tahtel uus elupaik Sooru külas.

Noortel oli ühine soov elada keskkonnas, kus elus on värve. Niisiis oli maale elama minek selge ja kindel valik, mille tingis hoolimine keskkonnast ja iseenda tervisest. Sellest ajast saadik on Ardelid Valgamaal juured sügavale maasse kaevanud,  aidanud läbi viia põllumajandusreforme, loonud mitmeid ettevõtmisi ning elanud ühiskondlikult aktiivset elu. Peamisteks märksõnadeks ongi nende puhul ühiskondlikud projektid ja piirkondlik tegevus, mille näiteks on Piia Ardeli kakskümmend aastat väldanud agar tegevus Sooru rahvamaja haldamisel. Samas on abielupaar olnud „maheusku“ juba terve inimpõlve ja üritanud oma teadmisi täisväärtuslikust toidust ning kogemust mõistlikust tarbimisest inimesteni viia.

Kuigi Ardelid on varemgi poode pidanud nii Valgas, Tartus kui ka Soorus ja Tsirguliinas, siis praegu on nad tuntud oma väikese ja hubase mahepoega Mahedikud Valgas Riia tänaval. Mahepood on lahti viiendat aastat ja seda veab peamiselt pereema. Piia sõnul on nad hakkama saanud ja klientide arv kasvab. „Eriti praegusel koroonaajal on inimesed hakanud rohkem oma tervisest hoolima ja tahavadki teha tervislikumaid valikuid. Süüa puhast toitu, ilma liigsete komponentideta, nii nagu me lapsepõlves tegime, vanaema eeskujul,“ räägib Piia leti tagant.

Aga kas mahetoidu valdkond on põhiline tegevusala? Piia sõnul on see nüüdseks tõesti nii, kuna neil on ka mahetalu, kus olemas juur- ja puuviljaaed enam kui saja puuga. Viljapuuaed rajati paar aastat tagasi. „Küüslaugud, maapirnid, porgandid, peedid, maasikad ja viinamarjad – pea kõik, mida poes müüakse, tuleb oma põllult.“, kinnitab Piia. Kui vestlusega liitub Veiko, siis selgub, et „mahendus“ ei tähenda alati veganlust. Tegu on ikkagi erinevate mõistetega, vegan märgistusega toode ei pruugi tingimata olla tervislik.

„Meie filosoofia on see, et inimene peab kõik vajalikud ained saama kehasse tavalisest toidust. Inimesed toituvad mitte alati õigeid valikuid tehes“, kinnitab Veiko.  Piia lisab, et tänapäeval on liiga palju ahvatlusi: „Meie tõekspidamiste järgi võiks toit olla samaaegselt ka ravim.“ Maapirn olevat kõige parem näide, see kasvab paljudes aedades, aga inimesed ei tarvita seda. Abikaasale sekundeerib Veiko: „Diabeet, ainevahetuse- ja soolestike probleemid. Üks maapirn igas päevas võib tuua leevendust. See on väike imerohi, mida tarvitada suhkru asemel – just maapirni mugulas leidub vajalik inuliin, mis säilitab soolestikus optimaalse mikrofloora.“

Ardelid on kindlat veendunud, et pea kõigi ümbritsevate haigustega saab tegelikult organism saab ise hakkama. Pole tarvis süüa emotsiooni pealt ja silmadega, kõike saab toiduga reguleerida. Need inimesed, kes käivad Mahedikes, saavad siit ka igakülgset nõu. Samas ei salga Piia, et suurem osa sissetulekust tuleb hulgimüügist ja toodetest, mis ei ole pärit oma aiast, sh toidulisandid.

 

Mitu õnge korraga vees, ka rahvusvaheliselt

Ettevõtlus tähendab Ardelite jaoks vabadust ise otsuseid vastu võtta ja neid ellu viia ning seeläbi areneda. Pereettevõttena mahetoodete turul tegutsemine ei saa olla siiski olla ainus tuluallikas, soov kogemusi jagada ja noorte arengusse panustada on Veiko viinud kooli  – kutseõppekeskusesse – juhtõpetajaks ja kogemusnõustajaks. Samuti on varasemalt ikka hoitud nö mitut õnge vees, et teine õng veaks kehval ajal veest välja. Seepärast on ettevõtlust teostatud erinevates valdkondades. Näiteks pereisa on juhtinud rahvusvahelistes ettevõtetes logistikategevusi ja nõustanud Norra ettevõtteid, veel enne seda on ta teadmisi omandanud USA-s ja Rootsis.

Kogu perele, aga kindlasti ka Piia ja Veiko tütardele, on omane rahvusvaheline mõõde  – võimalus kogeda erinevaid kultuure, huvitavaid inimesi ja suhelda mitmetes keeltes on suure tähtsusega. Neid inspireerib õppimine, töötamine ja reisimine teistes riikides ning selle sidumine nii projektide läbiviimise kui ka vaba aja sisustamisega. Keskmise tütre Janika Lõivu teekond XCO rattaspordis maailma tippu on saanud alguse Lõuna-Hispaaniast. Noorim tütar Johanna õpib Tenerife ülikoolis toitumisspetsialistiks. Vanem tütar Kristi on projektidega seotult reisinud paljudes riikides sh Jaapanis ja Indias. Mõistagi on välismaale viinud ka kogu peret ühendav sporditegevus, millest ei saa Ardelite puhul üle ega ümber.

Spordis on olulised eesmärgid, aga armastama peab kogu teekonda ja igat hetke

Veiko  spordikogemus on väldanud viiskümmend aastat, seega tal on mida jagada.  Veiko Ardel on kunagine Eesti meister maadluses, aga tegi hiljem kannapöörde ja täitis eesmärgi osaleda 50. eluaastaks järjestikku 50 maratonil. Praeguseks on maratone kogunenud rohkemgi. Piia on omakorda Veiko kaasa haaranud suusamaratonidele. Mõlema jaoks tähendab sport emotsioone ja tegevusi, mis seovad erinevaid põlvkondi, ühendades mineviku tulevikuga. Seega pole midagi imestada, et käbid ei ole kännust kaugele kukkunud. Spordiarmastust saab kasvatada juba varajasest lapsepõlvest – nii jätkub vanaemal-vanaisal aega ka koos lapselastega sportimiseks.

Aga kas vanematel oli kohe plaan, et ühest tütrest võiks tulla olümpialane?

Pereisa räägib, et soov olümpiale jõuda peab tekkima sportlase enda peas, kas noore või juba täiskasvanuna: „Olümpia tuleb loomulikku rada pidi kui armastus oma spordiala ja kogu teekonna vastu on nii tugev ja suur, et naudid iga hetke ning tahad end realiseerida“.

Ilmneb, et kui Veiko treenerina palus kohalikel lastel kirja panna, millised on lühemad ja pikemad eesmärgid, siis väikesel Janikal oli vastus valmis: „Saada olümpialaseks“.

Janika Lõivu muinasjutuline teekond rattamaailma eliiti ja Tokyo olümpiale sai ühel poolt teoks tänu isaga 15 aasta jooksul tehtud kehalisele ettevalmistusele. Teisalt aga seetõttu, et Janika ei ole pidanud ainult üksi müttama, vaid elukaaslase Urmase näol on kindel tugi olemas, koos tehakse kõik trennid. Meeskonnas on lisaks treener ja vaimne nõustaja, kellelt rasketel hetkedel nõu küsida. Ühesõnaga, inimene peab olema rahul ja õnnelik seda rasket sportlasetööd tehes.

Siit on kohe võtta Johanna Ardeli näide, ta on 3000 m takistusjooksu valitsev Eesti meister ja Kanaari saarte üks parimaid jooksjaid. Ent vahepeal üksi tehes hakkas motivatsioon langema, õnneks tuli uus treener ja uus jooksugrupp, tekkis teistsugune väljund ning tulemused on läinud ülesmäge. Vaimne pool on võti edu saavutamiseks, märgib Veiko ja lisab, et väga head kehalised näidud ja üldfüüsiline hetkeseis ei pruugi alati tagada tipptulemust.

Jättes hetkeks spordi (kuna võimegi jääda rääkima), siis: millised on tulevikuplaanid edasiseks ettevõtluseks? Piial on plaanis suurendada Mahedike klientide arvu ja neile ka edaspidi maitsvaid küpsetisi pakkuda. Veiko ütleb kohe juurde, et plaanid on tegelikult suuremad. Viljapuuaed, kus on üle saja puu, vajab edasiarendamist. Tänavu investeeritud  päikesepaneelide toel tuleb luua tingimused puuviljade säilitamiseks ja arendada tootmist. Päikesepark tagab selle, et elekter saab olema omast käest. Toodang ei lähe ainult oma poodi, vaid turustada soovitakse Valgamaalt väljagi. Eesmärk on väärindada olemasolevat maad, ikka vastavuses tervisliku elukorraldusega.

Iga rakuga on tunda, et Ardelite elus värvidest puudust ei tule.

Kuido Merits

Foto: Janika Kullamaa