08.09.2022
Otepää looduspargis Neeruti külas asuv Maajaam on tehnoloogia- ja kunstitalu, mis pakub residentuuri nii kunstnikele kui teadlastele ja tehnoloogidele, kes on huvitatud kunstiga tegelemisest.
See on selline tehnoloogia ja kunsti ning tehnoloogia ja looduse kokku sulandamise koht. Maajaama
peremees kunstnik Timo Toots ostis selle koha 2013. aastal ja on seda sujuvalt aina suuremaks
arendanud. Vana talumaja ja ait on korda tehtud ning lagunenud lauda lammutamisega on hooviala suurendatud. Alates 2018. aastast elab Timo Maajaamas kohapeal aastaringselt ning samal aastal ehitati Pria Leader meetme toetusabiga ka esimene uus maja – töökoda, kus kunstnikud saavad töötada ja ka Timo ise ning tema elukaaslane Mari-Liis Rebane kasutavad seda loomestuudiona.
Praegu ehitatakse mõningase Kultuuriministeeriumi toetuse ja peamiselt omafinantseeringu baasil spetsiaalset residentuurihoonet, kus saab olema 4 magamistuba ja avar stuudioruum. Residentuuri pakkumise mõte tekkis Timol seetõttu, et see on huvitav, kui inimesed tulevad üle maailma Maajaama kokku, sest see avardab ju oma maailma ka siin kohapeal. “Mõnes mõttes saab selle läbi maailma omale lähemale tuua. Ja kuna kunstnikuna on väga projektipõhine elu ja hüplikud sissetulekud, võimaldab residentuuri pakkumine seda veidi ühtlasemaks teha,” märgib Timo.
Timo ise tegeleb tehnoloogilise kunstiga. See on kunst, mis tegeleb tehnoloogia uurimisega või kasutab tehnoloogiat materjalina (nt heli, valgus, liikumine jne). Kunsti tulemiks on loomingulised masinad – inimene võib nendega koostöös midagi uut luua või näiteks räägib see vaatajale tehnoloogilisest maailmast ja inimesest selle sees. Sellise spetsiifilise kunstižanri keskuseid on linnades olemas küll, kuid looduskeskkonnas selliste keerulisemate vahendite ja teemadega tööd teha on unikaalne komplekt, mille vastu on kunstnikel suur huvi. Mistõttu residentuuri huvilistest Maajaamas puudust ei ole.
Timo selgitab selle kunstižanri loodusesse toomist nii: “Kui mõtleme tehnoloogiast või oma igapäevaelust (ka linnaelust), siis tehnoloogia mida me loome, peab rohkem loodusega kooskõlla saama. Mõnes mõttes need kliimamuutused tulenevad ju ka sellest, et seda tasakaalu inimese tahtmiste, tehnoloogia ja looduse vahel ei ole leitud. See koht siin (Maajaam) sütitab kunstnike mõtlema nendele teemadele, kui nad oma asju loovad ja samas need teemad kajastuvad nende teostes ka sisulises mõttes. Kui asi on sul linnas, siis see tähendab ühte, aga kui sa paned selle asja metsa vahele, siis annab see asjale hoopis uue tähenduse ja kunstnikel on võimalik selle mõttega mängida, et kuidas looduses see tehnoloogia ja inimene peaks elama ja olema. Selles mõttes looduskeskkonnas tundub õigem neid asju luua, sest sellega nad peavad kooskõlas olema.”
Timo tehnoloogilise kunstiloominguga saab muuhulgas tutvuda näiteks Hiiumaa Gümnaasiumi ees, kus on selline tuuleskulptuur, mis koosneb pisikestest tuuleturbiinidest ning tuulega tekib abstraktne liikumine ja värvide vaheldumine. Väga põnev trummitaldrikutest koosnev skulptuur läheb aga peagi Rakvere Riigigümnaasiumi ette.
Maajaamas kohapeal saab samuti näha Timo kunstiteoseid. Näiteks võtta istet elektrosauna laval. Elektrosaun valmis Eesti-Läti koostööprojekti raames, et prügist kunsti teha. Saun kui selline on koht, mis on hästi intensiivne. Tavasaunas on temperatuur intensiivne, aga elektrosaunas hakkavad elektroonilised asjad ühekaupa järjest tööle ja tekitavad lõpuks täieliku kakofoonia, mis tekitab tunde, et see on liiga tugev leil ja tahad välja minna. “Mõte oli ka selles, et see prügi, mis me kasutame ja ära viskame, see tegelikult ei kao kuskile, vaid kuhjub. Me tavaliselt ei näe seda, sest see on kuskil mujal (prügimäel) meie silme alt peidetud kohas. Elekrosaun toob need peidust välja, et panna inimesi mõtlema selle üle, et see materiaalsus jääb alles ka siis kui me oleme seda tarbinud ja ära visanud,” selgitab Timo.
Veel ühe põneva Maajaamas kohapeal oleva kunstiteosena toome välja lennuvalvuri – kõlarid, mis ütlevad robothäälega, mis lennukid siit parasjagu üle lendavad. “Praktilise poole pealt ei ole sellega midagi teha, aga inimese peas tekitab see sädeme, mis paneb teistmoodi mõtlema või vaatama maailma kunstniku pilguga – tunnetad ennast selles kohalikus keskkonnas ja kui Otepää on 6 km kaugusel, siis see lennuk on 10 km kaugusel (kuigi tundub palju kaugemal). Maailmatunnetuslik pool tuleb sealt, kui kuuled siin metsade vahel sellist robothäält hõikamas. Tundub, et oled isoleeritud, aga tegelikult oled ühenduses kogu maailmaga,” võtab Timo kokku selle taiese väärtuse.
Maal elamise keerulisema poole pealt toob Timo välja logistika, kuid möönab samas, et see ongi loogiline, kuna asustus on hõre ja vajadusi on vähem. Oluliseks peavad Timo ja Mariliis kohaliku kogukonnaga sideme hoidmist ja noorte peredega tutvuste loomist, et ka lastel oleks mängukaaslasi. Selles osas on nad ka ise midagi ette võtnud, näiteks korraldasid selleaastase Neeruti küla perepäeva Maajaamas. Kohaliku kogukonna otsimine on viinud selleni, et on tekkinud ka teised koostööd. Tekib teadmine, kes millega ümbruskonnas tegeleb ja võimalus vajaduspõhise koostöö tekkeks. Maal elamise päeval toimuvad Maajaamas väiksed tuurid ja saab vaadata ka töökotta. Tutvustatakse oma tegemisi ja räägitakse oma lugu, vastatakse küsimustele ja ollakse dialoogis külastajatega. Võibolla tuleb laserlõikuri alt ka mõni meene külastajale. Saab ka niisama Maajaamas ringi vaadata ja tiigil parvega sõita ning loomulikult kohapealseid kunstiteoseid oma silmaga kaeda.
