05.09.2021
Tika talu asub Läänemaal, Haeska külas. Talu maakividest laut on ehitatud 1909. aastal. Nagu korralikule laudale kohane, on selles aja jooksul peetud palju erinevaid loomi. Elustiili muutumisega seoses on see aeg otsa saanud ja nii see laut kui ka teised temataolised seisavad tühjalt ja lagunevad.
Märtsis 2020 lukustas COVID-19 kõik kodudesse. Kellegagi kokku saada ei tohtinud ja vaba aega oli korraga käes tohutult. Kuidagi iseenesest ujus päevavalgele mõte ammusest unistusest laut korda seada. Saan sinna oma kangasteljed viia, ei peaks toas tolmutama…
Mõeldud, tehtud! Loomadest jäänud sõnnik, sõimed ja aja jooksul kogunenud asjad välja, talade vahetus, vana lagi maha ja naabrinaisele kütteks, põranda täitmiseks 15 tonni killustikku käsikärudega sisse jne. …. Kivide vahel kunagi olnud lubjasegu oli ajahamba ja loomade poolt nii ära söödud, et nende vahelt nägi mõnest kohast õue. Vuugivahede täitmine oli naiste töö ja see kestis nädalaid. Alguses olid vahed nii suured, et sulatasime kilest pritskotid, mis ulatuksid kaugemale kivide vahele. Töö edenedes võtsime kasutusele supilusikad. Nii sai seina 2,5 tonni müürisegu. Edasi otsaviil, aken, rõdu, keerdtrepp, laudis, järelejäänud aamtalajuppidest lambid lae alla, vanade lehmakettide puhastamine, perenaise ninaverejooks, mis Tallinnasse haiglasse viis ….. Esimest korda tassisime lauad ja pingid sisse juuni lõpuks, et tähistada ema 70ndat sünnipäeva.
Ühine tegemine
Igal hommikul kogu 2020. aasta kevadsuve vältel kordus sama stsenaarium- meie pere läks tööle loomekotta. Oma pere jõud hakkas tasapisi raugema juba paari esimese nädalaga. Õnneks on meie külas väga kokkuhoidev kogukond. Alles on talgute traditsioon, naabri abistamine ja muud vanad head kombed. Nii seegi kord. Kui tonn müürisegu või lauakoorem saabus, oli abiks naabrimees oma tehnikaga ja abi oli ainult telefonikõne kaugusel. Kuna oli piirangute aeg ja suuri talguid polnud võimalik teha, leppisime kokku väiksemates gruppides, kes järgmisena loomekotta tööle tulla saab. Kui haiguse esimene laine taandus, tegime ka mõned rahvarohkemad talgud.
Etendus Uljas Neitsi
2019. aasta sügisel kuulutas Rahvakultuurikeskus välja lavastajate koolituse harrastusteatritele. Kuna meie külas on teatrikunst aegade algusest au see olnud, panin end sinna kirja. Koolituse läbimine tähendas ka ühe tüki reaalselt lavastamist. Käisin siis talust talusse ja kauplesin naised endale appi etendust õppima ja esitama. Sain naised nõusse ja hakkasime lugemisproovidega peale. Proovid toimusid üks kord nädalas seltsimajas. Kõik sujus, aga alati oli tunne, et koht ei ole selle tüki jaoks päris õige. Siis jõudis kätte märts. Sundis meid proovidest loobuma ja kodudesse jääma. Oh, kui palju vaba aega! Teen nüüd oma lauda korda…
Uuesti saime kokku mais. Siis juba pooleliolevas loomekojas, kuhu see etendus sobis „nagu rusikas silmaauku“. Esietendus „omadele“ toimus 9. juulil. Lavale astusid 5 suurepärast ja väga andekat naisnäitlejat: 85aastane Meeta Alas, 74aastane Evi Koit, 70aastane Elle Saue, 49aastane Annika Reppo ja 17aastane Kätriin Vichterpal. Kuigi ehitus polnud veel päris lõppenud, leidis loomekoda endale esimese väljundi. Esitasime seda etendust suve jooksul veel mitmel korral. Alati oli saal rahvast täis ja tänusõnad koduteele minnes inimeste huulil. Teatrisuve lõpetasime 27. septembril, kui etendust käis vaatamas Rae valla alevike ja külavanemate seltsi 32st inimesest koosnev grupp.
Augusti lõpus toimus loomekojas Haapsalu linna iga-aastane tänuüritus. Seekord olid kutsutud külavanemad ja seltside esindajad ning kõik need tublid inimesed, kes loomekoja valmimisele õla alla olid pannud. Kõigile tublidele inimestele kõlasid Marek Sadama laulud. Tuntud laulja kinnitas meie arvamust, et loomekojas on väga hea akustika. Septembris toimus vanade traditsioonide kohaselt lõikuspidu laulu ja lõõtsaga. Aastat jääb lõpetama jõulumaa, kuhu on oodata nii noori kui vanu, üksikult, peredega ja kollektiividega. Meisterdame käbidest, okstest, puidust ja muust looduslikust materjalist kaunistusi, mängime ja katsume rammu nii nagu vaaremad ja vaarisad seda on teinud.
Ühele vanale laudale on uus elu sisse saanud. Tänan kõiki, kes on sellele õla alla ja käed külge pannud. See on olnud väga eriline ettevõtmine väga erilisel aastal.
Tika talu perenaine Aime Koit
Pildil Tika talu esietendus „Uljas neitsi“
Foto: Aleksander Sass
