11.09.2020
Rahvamaja on kohalikule rahvale kultuuritegemiste ja seltsielu elamise paik. Vaiatu rahvamaja on ses mõttes eriline, et selle juures tegutseb kohaliku külaseltsi rajatud kogukonnaköök.
Vaiatu Küla Selts on vallale (varem Torma, nüüd Jõgeva vallale) kuuluvat rahvamaja hallanud juba aastaid. Kogukonnaköök otsustati sinna rajada selleks, et kohalikele inimestele paremat teenust pakkuda, ning sellele on taotletud ka Veterinaar- ja Toiduameti tunnustus.
Vaiatu Küla Seltsi juhatuse esimees Liina Abram ütles, et kui ühes väikeses piirkonnas on lähestikku kolm rahvamaja (ja Torma piirkonnas on rahvamaja ka Tormas ja Sadalas), siis peaks igaühel neist olema mingi iseloomulik joon, millega silma paista. Vaiatu rahvamaja ruume renditakse tihti välja perekondlikeks suursündmusteks ja muudeks pidudeks, aga ka peiedeks. Hoone on funktsionaalne – lisaks sada inimest mahutavale suurele saalile on olemas kuni kolmekümnesele seltskonnale sobivad kohvikusaal ja kaminasaal.
“Taidlustegevuse aktiivsusega meil niikuinii silma paista ei õnnestu, sest erinevalt Tormast ja Sadalast pole Vaiatus kohapeal kooli,” tõdes Liina Abram, kes on viimased poolteist aastat olnud ka Torma ja Vaiatu rahvamaja kultuurijuht. Kooli puudumine tähendab, et Vaiatu lapsed jõuavad koju alles pimedas, kui parim aeg taidlusringis osalemiseks juba möödas. Vaiatu jääb ka elanike arvult Tormale ja Sadalale alla. Seepärast leitigi, et Vaiatu rahvamaja tugev külg võiks olla perepidude ja peiede korraldamiseks hea kompleksteenuse pakkumine.
Kogukonnaköögis on võimalik kõik peo- ja peielauatoidud algusest lõpuni valmis teha. Lisaks kohapeal tarbitavale toidule saab sealt tellida karpides või termostes lõunatoidu töökohale viimiseks. Ka peotoidud viiakse soovi korral kliendi koju või mõnda muusse peopaika.
Kogukonnaköök pole siiski ainult peo- ja peielauatoitude valmistamise koht, vaid sellel on suurem sisu. Seal on korraldatud näiteks õpikööke nii traditsiooniliste kui ka tänapäevaste toitude valmistamise õppimiseks. Kogukonnaköök on ka koht, kuhu kohalik koduperenaine saab tulla suuremat kogust hoidiseid valmistama ja algaja ettevõtja oma toidutoodet välja töötama.
“Selleks, et oma toodet ametlikult müüa, peab ettevõtja selle valmistama VTA poolt tunnustatud köögis, aga kodus tal sellist tavaliselt pole. Sellises situatsioonis tulebki appi kogukonnaköök,” ütles Liina Abram. Tasuta sellist võimalust paraku pakkuda ei saa, sest köögis kulub ju näiteks vett ja elektrit.
Vaiatu kogukonnaköögi kokk Airi Sikka sõnas, et kui koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorra ajal valitses rahvamajas vaikus, siis nüüd toimub mõni suurem perepidu pea igal nädalavahetusel. Kuni 35 inimesele jõuab Airi toidud üksi teha, kui toitlustamist vajab suurem seltskond, kutsub ta endale abilisi. Enamasti tellitakse peolauale ikka traditsioonilisi toite, nagu heeringas, marineeritud liha, seapraad hapukapsastega jne. Nende valmistamine on kogukonnaköögi kokal hästi „käpas“.
Fotol: Kogukonnaköögi kokk Airi Sikka rahvamajas kohvikut pidamas. Foto autor Terle Roondik
